Paastumaarjapäeval sai Tallinnas üle pika aja kuulda Bachi Matteuse passiooni.
See muusikateos ei ole ainult üks Bachi ulatuslikumaid teoseid, vaid ka muusikalise ja teoloogilise mõtte kontsentraat. Matteuse passioon kui lugu on traagiline ning annab oma detailirohkuses hästi edasi Jeesuse paljuski mõttetut surma. Kannatusloo kulminatsiooniks ei olegi tegelikult niivõrd Jeesuse surm – surm on pigem kurbmängu loogiline ja koguni kergendusttoov lõpplahendus. Bach asetab raskuspunkti hoopis ettepoole – Jeesuse surmamõistmisele ülempreestrite ja kirjatundjate ning lõpuks ka nende sõgedaks ässitatud rahvahulga poolt.
Tasakaalus orkestrimäng
Evangelist Julian Podgeril on sümpaatne ja hästi toetatud hääl ning suurepärane diktsioon. Ta on hea näitleja, kes ehitab üles nii täpse muusikalise dramaturgia, nagu poleks tegu kontserdi, vaid kuuldemänguga. Kohati teeb ta üsna looduslapse häält, mis mõjub värskelt. Tomas Medici on temast natuke täielikuma, ooperlikuma tämbriga, ülemised noodid valmistasid aga raskusi nii talle kui ka Podgerile, nagu oleks tenorilaulmine üleüldse looduse poolt vastunäidustatud.
Uku Joller laulab nagu ikka väga püüdlikult ja süvenenult. Tema stiilitunnetus on ületamatu ning barokklaulu esitusnüanssidega on ta ka teoreetilisel tasandil väga hästi kursis. Hääl on tal võimas ja võimukas, kuid väga tugevalt kontrolli all. Iris Oja ei laula barokkmuusikat just tihti, nii on üllatav teda kuulda hoopis kammerlikuma ja nõtkemana kui tavaliselt. Isegi nii õrnana, et vaiksemad noodid kipuvad ära kaduma ja heliliin ei ole päris ühtlane.
Maarja Kuke solistidebüüt filharmoonia kammerkoori ees õnnestus hästi. Tema hääl on tänapäeval harvaesinevalt tiheda vibrato’ga ning kergusele vaatamata hea levimusega. Barokklauljana on ta kindlasti perspektiivikas. Kaia Urbi erakordselt mänglev ja isikupärane tämber laagerdub aastatega nagu hea vein, vabadust tuleb üha juurde.
Orkestri mäng on hästi aktsenteeritud ja paindlik, mitme-plaaniline ja tasakaalus. Puupillide kiired käigud on võluvad. Hillier meelitab keelpillidelt välja ilusad kaared ja kiikumised naudiskleva ja tõsise piirimail, kokkuvõttes on esitus väga musikaalne. Kammerorkestri kõla jätab kaua koos mänginud ansambli ja kõikvõimsa mulje.
Metodisti kirik on Tallinna väheseid kontserdisaale, mille viimasest reast on võimalik koori kuulata nii, et see ei logise. Koori soprani kõrged noodid jäid kohati pisut hõredaks, kuid muidu on neil nagu ikka hämmastavalt ilus, puhas ja täpne inglikõla.
(Mees)koori fuuga on koos madalate pillidega täpne ja mürisev ning Hillier hoiab seda võimsalt ohjes. Aariad on meistriteosed, viimane kui üks, dialoogid kooriga võrratult sidusad. Kõik numbrid, olgu koorid, retsitatiivid või aariad, järgnesid üksteisele väga sujuvalt, muusika liikus pidevalt ja kogu aeg oli huvitav. Sellele aitasid kaasa Toomas Siitani hea tõlge ning sisutihe annotatsioon. Komme esitada lihavõtete ajal kultuuriloo tähtteoseid ühendab Eestit Euroopa ja tema rikkaliku ajalooga.
Aegumatu teos
J. S. Bach
Matteuse passioon
••Eesti filharmoonia kammerkoor, Tallinna kammerorkester
••Dirigent Paul Hillier
••Vokaalsolistid: Julian Podger (evangelist, tenor), Uku Joller (Jeesus, bariton), Kaia Urb, Maarja Kukk (sopranid), Iris Oja (alt), Tomas Medici (tenor), Aarne Talvik, Rainer Vilu (bassid)
••Instrumentaalsolistid: Mikko Perkola (viola da gamba), Aapo Häkkinen (orel), Harry Traksmann (viiul), Leho Karin (tsˇello), Miks Vilsons, Neeme Punder (flöödid), Riivo Kallasmaa, Peteris Endzelis (oboed d’amore, inglissarved)
••25. märtsil Metodisti kirikus