Orelifestivali muusikalooline diapasoon oli avar, ulatudes vanade kultuuride
ühehäälsest vaimulikust laulust Arvo Pärdi uudisteose esiettekandeni Eestis.
/…/
Pärdi ja Tulevi muusikas oli määrav ettekande kvaliteet
Väljapaistvaima tasemega sündmus Tallinna orelifestivalil oli kahtlemata 9. augustil Tallinna Jaani kirikus toimunud kontsert Arvo Pärdi ja Toivo Tulevi muusikaga, mille atmosfäärile lisas soojust ka mõlema autori saalisviibimine. Märkimisväärne on samuti fakt, et kontsert kuulus Euroraadio suvefestivali kavasse ning selle vahendasid oma maa kuulajatele üheteistkümne riigi raadiojaamad. Jaani kirikus esinesid organist Christopher Bowers-Broadbent ning Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK) Paul Hillieri juhatusel. Nimetatud esinejate side Pärdi loominguga on pikaajaline ja tugev, tipnedes tunnustatud Grammy auhinnaga heliplaadi “Da pacem” eest parima kooriplaadistuse kategoorias (väljaandjaks plaadifirma Harmonia Mundi). Samuti on organistil Christopher Bowers-Broadbentil pikaajaline kogemus Pärdi muusika esitamisel, tema mõjuvas esituses kõlasid kontserdil teosed “Annum per annum” (1980) ning “Mein Weg hat Gipfel und Wellentäler” (1989).
Kontserdil tulid ettekandele Arvo Pärdi teosed, mille loomisaeg jäi ligemale kolme aastakümne piiresse. Värskeimaks teoseks oli “Morning Star” (2007), mille ettekanne oli Eestis esmakordne. Teose maailma-esmaettekanne toimus Durhami ülikooli 175. aastapäeva puhul peetud teenistusel 2007. aasta 10. detsembril St Martin in the Fields’i kirikus Londonis.
Kava oli üles ehitatud sümmeetriliselt kaunilt ning kirikus veedetud aeg möödus näiliselt mõnekümne minutiga. See, kui kuulaja tajub kontserdil aja kulgemist lühidana, kõneleb aga selgesõnaliselt esitatud teoste ning ettekande kvaliteedist, mis antud juhul oli vaieldamatult kõrge igast aspektist. EFK lauljate hääletämbrid sulandusid üksteisega täiuslikult, võimaldades ühes Paul Hillieri laialdasel kogemusel ja kõrgetasemelisel muusikamaitsel põhineva kontseptsiooniga publikul osa saada Pärdi ja Tulevi loomingu detailideni viimistletud ettekandest.
Kontserdi algupoolelt sööbis mällu Pärdi teose “Da pacem Domine” (2004) esitus, kus sopranis vaid paari noodi ulatuses korduv õrn üksik hääl mõjus väga sugestiivselt, andes kinnitust väljendus- ja tähendusrikkusest, mida kannab endas Pärdi muusika iga kõla, tämbrivarjund või motiiv. Näilise lihtsuse, vahetuse ja õrnuse taga peitub aga kristallselge konstruktsioon. Kaldudes hetkeks teemast kõrvale, võib siinkohal tuua samalaadse näitena Ludwig van Beethoveni hilisesse klaveriloomingusse kuuluva religioosse alatooniga sonaadi (op. 109), kus esimese osa napp vorm ja näiline improvisatoorsus on vaid teosega põgusal tutvumisel silma jääv esmaplaaniline pealiskiht.
Toivo Tulevi muusikat iseloomustab põhjalik süvenemine ning nagu Arvo Pärtigi inspireerivad tedagi religioossed teemad. Lisaks heliloomingule on ta põhjalikult tegelenud nii gregooriuse laulu kui varase vokaalmuusika esitamisega, millest on jäänud tema teostesse tajutav jälg. Tulevi loomingus põimuvad peenekoeliselt vaimu- ja tundemaailm, mis omakorda väljendub teoste muusikalises sügavuses. Kontserdil kõlanud “Suvine vihm” (2006) on samuti religioosse sisuga teos, mille on inspireerinud Jeesuse sõnad Johannese evangeeliumist. Helitöö heakõlalisus, sageli keskse korduva hääle ümber koonduv faktuur ning kohatine huvitav sõnasilpe rõhutav väljendusviis näisid olevat elemendid, mis on vanast muusikatraditsioonist toodud tänapäevasesse kõla- ja väljendusmaailma. EFK ja Paul Hillieri kõrgetasemelises esituses valitses hea kõlaline ja tämbriline tasakaal.
Muusikalise tõlgenduse tipphetkeks osutus kontserdil Arvo Pärdi teose “Salve Regina” (2001/2002) ettekanne. Teost kuulates võib tabada end radadelt, mille sarnaseid pakub näiteks Wolfgang Amadeus Mozarti Reekviem. Esimesena tuli meelde Mozarti Lacrimosa, võrreldes teose muusikalisi intonatsioone ja kujundeid “Salve Regina” lõiguga In hac lacrimarum valle (“Siin pisarate orus”). “Salve Regina” lõpust õhku jäänud septim-intervall jättis pikaks ajaks meelde kontserdil kogetud muusikateoste tekitatud kõlalise ja vaimse avaruse ja avatuse tunde.