Eesti filharmoonia kammerkoori uus kunstiline juht ja peadirigent, hollandlane Daniel Reuss usub, et tema uued hoolealused on töökad ning naudivad laulmist, mis on ühe kollektiivi üks olulisemaid omadusi.
Kui Eesti filharmoonia kammerkoori (EFK) vanalinna ääres pargipuude all asuva maja külalistetuppa astub koori uus kunstiline juht Daniel Reuss, siis ei täitu ruum paksu karmilt akadeemilise või kuninglikult üleva õhuga. Hoolimata sellest, et teda tuntakse üsna karmi käega dirigendina.
Eesti üht edukamat kollektiivi maailma muusikalainetel edasi tüüriv hollandlane on sportlikus jopes, ei muretse proovi hilinemise pärast ning patsutab oma karmi käega sõbralikult külaliste õlale.
“Mõnikord mulle tundub, et Pärdi muusikat on raske mõista, kuid ma usun, et siinne keskkond ja Eesti filharmoonia kammerkoor aitavad mul selles vallas edeneda,” tunnistab Reuss, kes usub, et muusikateost ei pea kõik dirigendid alati samamoodi või isegi helilooja vaatenurgast tõlgendama. “Ma usun, et ma toon Pärdi teostest välja uusi nurki, ning vaatan, kas see publikule ja Pärdile endale meeldib.”
Uut toob Reuss ka kammerkoori repertuaari, seda nii muusikajaloo kui ka geograafia mõttes. “Minu taust on suuresti barokis, seega toon ma koori repertuaari juurde seda vähem häälekat stiili,” räägib Reuss. “Samuti loodan repertuaari tuua Saksa muusikat. Tõnu Kaljuste tõi endaga kaasa kohalikku muusikat, Paul Hillier Lääne-Euroopa muusikat, mina aga oskan oma päritolu tõttu õpetada koori esitama germaani teoseid, luua seda õiget tunnet tegevuse ja tegevusetuse vahel.”
Sünergia tekkis kohe
Eestlastele lähedaseks saanud eelmise EFK peadirigendi Paul Hillieri kingadesse astumine on Reussile suur au, kuigi ta dirigenti isiklikult ei tunne. “Mul on kahju ainult sellest, et ta EFK-ga juba nii palju ilusat muusikat ära lindistas,” on Reuss avameelne. “Kuid ma plaanin jätkata nii tema kui ka Tõnu Kaljuste aktiivset suhtlust eesti heliloojatega.” Eesti muusika liinil on uueks hooajaks saavutatud kokkulepped Erkki-Sven Tüüri, Galina Grigorjeva ja Ülo Kriguliga.
Reussi seos Eestiga ei ole tugev, kuid sünergia on kooriga pinev. Varem vaid paar korda Eestit külastanud dirigent pidi Oslos Stravinski “Pulma” dirigeerima ja kooriks anti talle vaid päev varem EFK. Koostöö sujus kohe.
Ometi ei tulnud otsus koori kunstiliseks juhiks ja peadirigendiks hakata kergelt. “Ma olin just lõpetanud kunstilise juhi töö Berliinis ja ma ei tahtnud tegelikult töötada jälle elukutseliste koorimuusikutega,” paljastab Berliini kooriga mitmeid auhindu võitnud Reuss.
“Mulle meeldivad rohkem vabakutselised koorilauljad, kes peavad töötegemiseks ja rahateenimiseks tõsiselt pingutama, mitte ei muutu mugavaks. Aga ma leidsin EFK-st teatud vaimsust, oli näha, et neile meeldib oma tööd teha. Lisaks peavad nad iga kahe aasta tagant uuesti prooviesinema, seega peavad nad pidevalt pingutama ja tasemel olema.”
Isikliku lähenemise poolest tuntud Reuss tunnistab, et ta võib oma lauljatega proovis üsna otsekohene olla. “Mu ütlemised võivad olla üsna avameelsed ja kommentaarid ilustamata, mis jagab inimesed üldjuhul kahte lehte – pooled tahavad minuga koos töötada ja pooled vihkavad mind,” muigab ta. “Aga mul on tunne, et Eesti filharmoonia kammerkoor usaldab mind.”