Eesti Filharmoonia Kammerkoori uue peadirigendi ja kunstilise juhi Daniel Reussi arvates on koor omanäoline ja erilise kõlaga, millel ei tohi lasta kaduma minna.
Miks otsustasite astuda sellest hooajast Eesti Filharmoonia Kammerkoori ette peadirigendi ja kunstilise juhina?
Koori tundma õppides mulle nad meeldisid, meeldis nende tehtud töö, ja see, kuidas nad kõlavad. Samas köitis mind Eesti keskkond – siinne veidi vaiksem elu võrreldes Lääne-Euroopaga. Siin on vähem stressi ja rohkem aega, et harjutada ja esinemas käia. Seegi meeldib mulle.
Milline koor on Eesti Filharmoonia Kammerkoor teie pilguga vaadates?
Ma arvan, et on palju, mida annab koori arendamiseks veel teha. Aga kooril on eriline kõla ja oma identiteet, mis tuleks kindlasti säilitada. Kui kooriga töötama hakata, võib juhtuda, et eriline kõla läheb kaduma. Seepärast tuleb mul leida tasakaal, et nii ei juhtuks.
Missugune on selle koori identiteet?
Neil on väga jõuline kõla, liigutav. Ma ei ütleks, et spirituaalne, mis kõlab religioosselt. Pigem on see seotud identiteedi ja eestlasliku uhkusega. Näiteks see, kuidas nad eesti romantilisi laule laulavad. Mina küll ei ole eestlane, aga loodan väga, et koor säilitab oma eripära.
Millises suunas liigub koor teie juhatusel?
Soovin, et nad muutuvad proovides kiiremaks. Ja selles, kuidas nad esimesteks proovideks valmistuvad, on veel arenguruumi. Ma loodan, et proovis töötame pigem detailide ja spetsiaalse intonatsiooni, mitte põhiintonatsiooni kallal. Selleni jõudmine võtab ilmselt aega kaks-kolm aastat.
Milline suhe on teil helilooja Arvo Pärdi loominguga?
Ma ei ole temaga kunagi kohtunud, aga loomulikult tunnen Pärdi töid. Temaga kohtumine on edaspidi ilmselt vältimatu. Võib-olla palun tulevikus tal mõne teose koori jaoks kirjutada.