Esimene hooaeg Eesti Filharmoonia Kammerkooriga
Selle nädala alguses jõudis lõpule Frank Martini oratooriumi „Kolgata” salvestus, plaadi annab välja maailma juhtivaid klassikalise muusika plaadifirmasid Harmonia Mundi. Kaheksa kuud EFK peadirigendina ametis olnud Daniel Reuss on kammerkoori tegevusse toonud loovat energiat ja värskust, Eesti muusikaellu aga mitmeid meeldejäävaid tõlgendusi ning eesti heliloojate uusi teoseid.
„Mul oli enne ametisseasumist selge ettekujutus koorist, tema tugevatest külgedest ja arenguvõimalustest, sest olime mitu kontserti koos andnud. Praegu näen koori juures suurt edasiminekut,” iseloomustab Daniel Reuss esimest hooaega EFKga. Sel hooajal on EFK-l olnud Reussiga kuus erineva kavaga projekti, esinetud on nii Eestis kui teistes Euroopa riikides. Viimati käidi Austrias ja Itaalias, kus üks olulisemaid kontserte anti a cappella kavaga (Pärt, Mendelssohn, Grigorjeva, Martin) Viini kontserdimaja Mozarti saalis. Huvi oli väga suur ning juba teise loo järel hakkasid saalist kostuma braavo-hüüded. Selline reaktsioon on kõrgetasemeliste esinejatega harjunud Viini publiku puhul haruldane, nagu märkis pärast esinemist kontserdimaja impressaario Bernhard Kerres. EFK kontsert lõppes ovatsioonide saatel lisapalaga Kreegilt: „Mu süda, ärka üles”.
„See oli ka minu jaoks suur õnnestumine,” on Reuss rahul. „Kontserdid Bressanone ja Merano kirikus Rahmaninovi „Vespritega” läksid samuti suurepäraselt. (Seda kinnitab ka arvustus „Klangkultur als Seelentiefe” ajalehes Dolomiten.) Kuigi praegu on mul tunne, et see on alles algus ning teeme esimesi samme suunas, mida õigeks pean.” Reuss peab silmas tööd erinevate stiilide ning koori kõla lihvimisel.
Kui EFK on maailmas kuulus oma erilise kõla tõttu, siis ka Reuss hindab koori tugevuseks eelkõige täidetud ja sooja tämbrit ning emotsionaalset laulmise viisi. Samas ta möönab: „Minu kõlaideaal sõltub repertuaarist. Kreegi muusika jaoks sobib EFK kõla täiuslikult. Mendelssohni psalmide puhul oli kontserdil juba kuulda, et Mendelssohni ja Kreegi muusika sound oli erinev – see mulle meeldis. Ka Händeli oratooriumiga „Iisrael Egiptuses” tegime tööd inglise keelega ja koori kõla muutus heledamaks. Praegu aga tegeleme „Kolgataga” ja see vajab hoopis teistsugust häälestust.”
Lemmik – Frank Martin
Daniel Reuss on kaasa toonud uut repertuaari, nii romantilisi kui kaasaegsemaid teoseid. Oktoobris kõlas Tallinnas ja rahvusvahelistel professionaalsete kooride Tenso päevadel Riias Sofia Gubaidulina „Теперь всегда снега” („Nüüd aina lumi”). Üks Reussi lemmikuid on šveitsi helilooja Frank Martin, kelle muusika on dirigendile sedavõrd hingelähedane, et läbib tema repertuaari mitme koori juhatamisel. „Kui mind RIAS Kammerkoori peadirigendiks valiti, küsiti, mida soovin juhatada. Vastasin, et tahan propageerida Martini muusikat, sest see on tohutult rikas ja ilus.”
EFK kontsertidel on korduvalt kõlanud Martini Missa kahele koorile a cappella. Muide, selle teose salvestuse eest RIAS Kammerkooriga Harmonia Mundile sai Reuss Diapason d’or 2004 plaadiauhinna. Selle nädala alguses lõppes Frank Martini oratooriumi „Kolgata” („Golgotha”) viiepäevane salvestamine, kuhu on kaasatud üle 120 muusiku: EFK, ER SO, rahvusvaheline solistideansambel ja kammerkoor Cappella Amsterdam. Viimane on n-ö Reussi laps, kellest ta on kujundanud professionaalse ja ühe enimnõutud esineja Hollandis. Plaadi annab välja firma Harmonia Mundi, kellega koor on salvestanud kümme plaati. Ka Reuss on Harmonia Mundi interpreet, kuid koos tehti sellele firmale esimest salvestust. Dirigent jäi plaadistusprotsessi – nii salvestustingimustega Estonia kontserdisaalis kui kunstilise tasemega väga rahule ning lisas: „Martini „Kolgata” on eriline teos, mille plaadistamine on olnud üks mu unistusi”.
Daniel Reuss ja eesti muusika
„Teadsin, et kooril on tugev eesti repertuaar: Pärt, Tormis, Kreek. Kuna minu kindel veendumus oli seda suunda süvendada, tellisin kohe mõned uued lood eesti heliloojatelt.” Praeguseks on esiettekandeni jõudnud Ülo Kriguli „Preces ad lucem” ja Galina Grigorjeva „Nature Morte“ (X 2008), viimast on esitatud ka teistes Euroopa riikides, viimati menukalt Viini kontserdimajas. Sügisel tuleb „Lux Musicae” festivalil Siuntios esiettekandele Tõnu Kõrvitsa uus teos.
„Suure põnevusega ootan Erkki-Sven Tüüri uut teost, mis valmib „Tallinn 2011” projekti raames. Koos koori ja orkestriga on plaanis sellega kultuuripealinna ideed levitada mitmetes Euroopa linnades.”
Mida Reuss hindab eesti muusikas? Üldistusi ta teha ei taha, kuid väljendab oma imestust ja imetlust, et pisikesel riigil on nii palju andekaid ja omanäolisi heliloojaid. „Eesti heliloojate käekiri on väga erinev. Ei saa öelda, et eksisteeriks Eesti koolkond, kuid mulle väga meeldib nende loomingus – emotsioon. Muusikas on küll kuulda, et siin maal jätkub pimedat ja külma aega päris pikaks perioodiks, kuid selles on ka huumorit ja palju soojust.”
Suhted kooriga
„Koor on paindlik, mõistame üksteist. Ansamblitööd tahaksin pisut parandada,” ütleb Reuss. Lauljate arvamusi kuulates tundub, et „keemia”, mis valitses dirigendi ja koori vahel sügisel, on jäänud kestma. Nad hindavad tema puhul eelkõige terast kõrva, otsekohesust ja loomulikult musikaalsust. EFK sopran Hele-Mai Poobus leiab, et esimene ühine aasta on suures osas möödunud üksteisega tutvumise tähe all: „Oleme pärit eri kultuuriruumist, erineva tausta, arusaamade ja maitsega, seega on täiesti loomulik, et päris üheskoos hingamine võtab veidi aega. Ta on nõudlik dirigent, kõvasti on tööd tehtud koori kõla ühtlustamise ja häälestusega.” EFK kauane bassilaulja Allan Vurma tajub Reussi tööd EFKga kui olulist paradigmamuutust, võrreldes koori senise tegevusega. „Hea ja huvitav tulemus võib tulla kunstis väga erinevaid printsiipe järgides. See, mis ühe muusiku või kuulaja arvates väljendab mingit olulist ideed, võib teise jaoks olla märkamatu ja arusaamatu. Daniel Reuss kunstnikuna vahendab läbi repertuaarivaliku ja oma väga heal tasemel professionaalsete oskuste ning sünnipärase musikaalsuse lääne kultuuri väärtusi, milleks on avatus, läbimõeldus, metoodilisus, hästi koordineeritud kollektiivsus, viimistletus, suur töövõime ja vastutus.” Ta arvab, et EFK ja Reussi koostööst võiks tekkida nii koori kui dirigendi seniseid kogemusi ühendav vastastikku rikastav sünergia, mis läbi kontsertide läheb korda lisaks laiale maailmale ka Eesti kohalikule publikule.
Tulevikust
Tulevikunägemuseks nimetab Reuss tööd hea koori ja huvitava repertuaariga. „Olen rõõmus, et järgmisel hooajal saame laulda Händeli „Sauli” koos ER SOga, tahan teha Rahmaninovi veel ning mõtteis on Schnittke „Patukahetsuse psalmid”.”
Suvel ootab ees osalemine festivalil „L’ete musical” Prantsusmaal, kontserdid Bachi motettidega Eestis. Sügisel salvestatakse Mendelssohni ja Kreegi teoseid, seda plaati juba oodatakse ning on koorilt pärast kontserte korduvalt küsitud, minnakse kontserdireisile Šveitsi ning palju muud. „Ja veel – olen väga uhke, et saan osaleda ja ka juhatada Eesti laulupeol, ootan seda väga!”