Foto: Kaupo Kikkas
3.juunil kell 18 Käina Huvi- ja Kultuurikeskuses ning 4. juunil kell 19 Tallinna Jaani kirikus annavad kontserdi Tallinna Kammerorkester, Taani viiuldaja-dirigent Peter Spissky ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori solist, Euroopas barokklauljana endale nime teinud Maria Valdmaa.
Sopran Maria Valdmaa on õppinud Haagi konservatooriumis. Ta on pälvinud lauljana auhinnalisi kohti Händeli konkursil Londonis ja barokklaulukonkursil Itaalias Vicenzas. Kriitikud on esile tõstnud tema hääle loomulikkust ja eriliselt värvirikast tämbrit.
Koos Tallinna Kammerorkestriga esitab Maria Valdmaa kontserdil Händeli ooperiaariaid. Tema esituses kõlavad Poppea aaria „Bel piacere” ooperist „Agrippina” ning Alcina retsitatiiv ja aaria „Ah, Ruggiero … Ombre pallide” ooperist „Alcina”.
Tallinna Kammerorkestri kontsertmeistriks ja viiulisolistiks on Peter Spissky, maailma ühe juhtiva barokkorkestri Concerto Copenhageni kontsertmeister. Spissky astub regulaarselt üles ka Oslos Barokkanerne nimelise kollektiivi koosseisus, Reykjavikis Camerata Darammatica koosseisus, juhatab kahe linna Kopenhaageni ja Malmö ühisorkestri Camerata Øresundi tegevust ning kuulub ansamblisse Baroque Fever.
Peter Spissky tunneb end koduselt kõigis Skandinaaviamaades, kus ta tegutseb barokkmuusika esitajana ja populariseerijana. Seetõttu kõlab Spisskyga Tallinnas toimuval kontserdil skandinaavialik nägemus barokist.
Peter Spissky eelseisvast kontserdist: „Kavas on esitada muusikat Johan Helmich Romanilt, keda on nimetatud Rootsi Händeliks. Ta olevat tantsinud nagu prantslane ja laulnud nagu itaallane, kuid seda kõike tugeva, ent võluva Rootsi aktsendiga. Tantsumuusika vaheldub kontserdil värvikate barokiajastu ooperiaariatega. Need esitavad solistile väljakutse kehastuda Händeli kangelannadest kord õnnelikuks ja tantsisklevaks Poppeaks, siis hullumiseni raevukaks Alcinaks soprani Maria Valdmaa esituses.
Georg Philipp Telemanni muusikaline päevaraamat “Vanad ja uued rahvad” jutustab rootslastest ja taanlastest, kus vanem põlvkond naudib rahulikku, tüünet elu, samal ajal kui noored galopeerivad rutakalt ringi. Tundub, et võrreldes 18. sajandiga ei ole praeguseks just palju muutunud.
André Campra süit ballettooperist „Galantne Euroopa“ räägib prantslaste elegantsusest ning hispaanlaste ja itaallaste kirglikkusest. Francesco Geminiani “La Follia” aluseks on tema õpetaja Arcangelo Corelli viiulisonaat. Teos on truu oma pealkirjale (tlk ‘hullus, hullumeelsus’), arenedes suursugusest teemast virtuoosseks ja kirglikuks eneseväljenduseks. Kontserdi juhatab sisse Henry Purcelli süit ooperist “Haldjakuninganna”, mis on lummatud Shakespeare’i võlumaailmast: kuuvalguses sillerdav võlumets on täis armunuid ning Cupido armunooltest ei jää puutumata ei inimesed, haldjad ega ka jumalad.“