„Aadama itk” DNA-s

Aga kõige tähtsamast. Publikuni jõudis seitse kontserti: kuus Belgia eri linnades ja üks Pariisis, Seine’i jõe saarekesel moodsa kõlaga ja esinejatelegi muljet avaldanud La Seine Musicales. Eriilmelised saalid tingisid erineva akustika ja sellest tulenesid ka esituste nüansierinevused, kuid ühtne oli kohalike soe vastuvõtt. Mitmes linnas aplodeeriti ka püsti seistes – eks Eestist märksa rangemate piirangute küüsis olnud belglased oskasid kõrgel tasemel kultuurielamust iseäranis hinnata.

Eestist märksa rangemate piirangute küüsis olnud belglased oskasid kõrgel tasemel kultuurielamust iseäranis hinnata.

Kui Eesti filharmoonia kammerkoor on Arvo Pärdi „Aadama itku” esitanud nii palju kordi, et teos on samahästi kui nende DNA-s, siis Flandria sümfooniaorkestri senised kogemused Pärdi muusikaga on olnud põgusad. Mitte aga muidugi orkestri peadirigendil, Euroopas suuri tegusid teinud Kristiina Poskal. Teiseks esitatud teoseks valis Poska Fauré „Reekviemi”, mis on just Kesk- ja Lääne-Euroopas inimeste mällu ja südamesse talletunud. Nüüd sidus dirigent teosed tervikuks – süngeks ja samal ajal helgeks.

 
Kontsert Pariisi La Seine Musicales oli lauljate ja korraldajate sõnul iseäranis eriline.
FOTO: ANNELI IVASTE

Nagu Poska enne igat kontserti sissejuhatavas kõnes publikule mainis: selle, mida Aadam kontserdi esimeses pooles otsib, leiame muusikaliselt Fauré „Reekviemis”, eriti selle viimases osas „In paradisum”, kus leitakse paradiis, mille Aadam oli kaotanud.

Palju oleneb akustikast

Filharmoonia kammerkoori aldi ja ühtlasi koori usaldusisiku Karin Salumäe arvates oli kontserdireis väga edukas. Kristiina Poskaga kammerkooril varem kokkupuuteid polnud, kuid Salumäe sõnul tekkis proovi esimesest hetkest ühine muusikaline mõistmine nii dirigendi kui ka orkestriga. „Muusika keel on küll universaalne, aga see ei hakka alati eri kultuuridest pärit inimestega kokku kõlama. Kristiina on äärmiselt professionaalne dirigent, kes küll teab, mida tahab, aga on valmis ka katsetama ja proovima. Ta on väga inspireeriv, edasiviiv ja siiralt muusika teenistuses. Orkestri töökultuur on kõrge ja imetlust väärt.”
 
Katrin Salumäe
FOTO: MAIT JÜRIADO

Igas kontserdisaalis on alguses harjumatu, palju oleneb akustikast. Salumäe sõnul oli reisi eredaim kogemus Pariisi La Seine Musicale. „Arhitektuuriliselt ülipõnev! Ka Gentis asuv orkestri De Bijloke kodusaal, mis on tehtud vanasse hospidali, oli väga hea. Ja pisikeses Hasselti linnas oli super kontserdimaja.”

Salumäe osutab belglaste ja eestlaste sarnasusele, mis tegi suhtlemise lihtsaks. „Flandria orkestri kõla on kargelt soe. Nad on oma toonilt sirgemad kui näiteks Saksa orkestrid, samas mitte igavad, sest muusikaliselt emotsionaalne skaala on väga lai,” räägib ta. Ja ka Pärti oskab Flandria sümfooniaorkester Salumäe sõnul väga hästi mängida. „Oleme kuulnud erinevaid otsinguid orkestritel. Pärt võib tunduda nooditehniliselt lihtne, aga õiget tunnetust on raske saavutada. Kõik sõltub ikka dirigendist. Kindlasti üks parimaid dirigente ja orkestreid, kellega Pärti esitada.”

 
Solistidena tegid kaasa sopran Hana Blažíková, kes on esitanud peamiselt vanamuusikat, ja tuntud bariton Roderick Williams.
FOTO: ANNELI IVASTE

Kontserdireisi Fauré teose solistid olid sopran Hana Blažíková ja bariton Roderick Williams, mõlemad on tuntud ja hinnatud lauljad. „Williamsi bariton on imeline, olen tema häälest ja musikaalsusest lummatud,” märgib Salumäe.

„Muusika, mis tõstab kuulaja sisemiselt üles ja on korraga nii sünge, helge kui ka lootustandev.”

Fauré „Reekviemi” on kammerkoor esitanud üksikuid kordi, seekord kõlas teos tavapärasest erinevalt. Oreli asemel kasutati sel kontserdireisil harmooniumi, mis andis muusikale teist värvi, Salumäe sõnul prantslasliku puudutuse. „Kahe helilooja puhul võib tõmmata paralleeli intiimsuses, endasse süüvimises ja puhtuseotsingutes. Muusika, mis tõstab kuulaja sisemiselt üles ja on korraga nii sünge, helge kui ka lootustandev.”

Dirigent on oluline

 
Esper Linnamägi
FOTO: KAREN HÄRMS

Kammerkoori juhatuse liige Esper Linnamägi ütleb, et juba esimesest proovist tekkis orkestri ja dirigendiga hea sünergia. „Pärdi „Aadama itk” vajab dirigendipoolset sügavat läbitunnetamist. Just dirigent on Pärdi mõistmisel võtmeisik – ta kas tajub Pärdi muusikat või päriselt ei haaku sellega. On ka selliseid kogemusi. Erinevatel dirigentidel on tugevus erinevates repertuaarides ning võib öelda, et Kristiinal on Pärdi muusika ääretult hästi läbi tunnetatud, rääkimata Faurést. See kannab muusikuid ja tõstab publikut kõrgemale.” Meenutuseks: „Aadama itk” kanti esimest korda ette Istanbulis 2011. aastal, kui Tallinn ja Istanbul olid Euroopa kultuuripealinnad. Toona kandis teose ette just Eesti kammerkoor.

Kuigi tuuri iga kontsert oli eriline, tõstab ka Linnamägi erilise õnnestumisena esile Pariisi kontserti moodsas majas, mis pole küll hiigelsuur, sest mahutab veidi üle tuhande kuulaja. „Seal tekkis eriline atmosfäär interpreteeritava ja kuulajaskonna vahel. Samuti oli see tunne Brüsselis juba pikema ajalooga Bozari saalis.”

Ta osutab ka asjaolule, mis pole kõigi dirigentide puhul iseenesestmõistetav: Poska liigub enne kontserti palju publikuala ja poodiumi vahel, kuulates kõla saali eri paikades. „Kristiina tegeleb palju muusikute sobitamisega konkreetse kontserdimaja akustikasse ja atmosfääri, ta hoolib väga dünaamikast.”

 
Belgia koroonapiirangud lubavad praegu müüa kuni 70% kontserdisaalist, Brüsseli Bozari kontsert oli välja müüdud.
FOTO: WOUTER MAECKELBERGHE

Mõjuv ja hingestatud kontsert

Artur Kink, suursaadik Belgias ja Luksemburgis

Muljed Brüsseli kontserdist olid suurepärased. Nii kava ülesehitus kui ka orkestri, koori ja solistide koostöö oli äärmiselt mõjuv ja hingestatud. Ka vastukaja külalistelt oli väga positiivne. Kasutasime nimelt võimalust kutsuda Brüsselis just Eesti vabariigi aastapäeva eel toimuvale kontserdile nii Belgia, Euroopa Liidu institutsioonide kui ka teiste riikide esindajaid, koostööpartnereid ja ka kohalikku eesti kogukonda.

Koroonapiirangute tõttu ei ole pikka aega olnud sellisteks üritusteks võimalust, mis kindlasti muutis selle veel meeldejäävamaks. Ja tõesti – ka ajastus tuletas meelde seda, kuidas Eesti ja Belgia on ühtses Euroopas seotud, ning ka sellised kultuurisidemed on osa meie väärtustest ja seeläbi ka julgeolekust.

Eesti kultuurielu Belgias on tegelikult väga elav, kuigi ka siin on koroonapiirangud oma jälje jätnud. Aktiivselt tegutseb Eesti selts Belgias ürituste vahendamisel, väga oluline roll on kultuuriatašeel Kadri Jauramil struktuurse ja süvendatud koostöö arendamisel ning on ka palju otsekontakte ja Belgias tegutsemas Eesti andekaid inimesi. Seega võimalusi on olnud – teatrietendusi, kontserte, kohtumisi kirjanikega, näitusi. Ja mõneti on see isegi nähtavam kui Eesti (nagu naljaga öeldakse, on Brüsselis Linnateatri piletit kergem saada kui Tallinnas).

Piirangutest priiks

Kontserdikorraldus võtab aega, ka kammerkoori ja Flandria sümfooniaorkestri korraldustiimi asjaajamine algas umbes nelja aasta eest. „Läbirääkimiste alguses tegelikult polnud Kristiina veel Flandria orkestri dirigent. Aga kui ta hiljem liitus, sai koostöö hoogu juurde. Meie valdkonnas on tavaline, et võib minna kuni viis aastat idee tekkimisest kontserdini.”

„Meie valdkonnas on tavaline, et võib minna kuni viis aastat idee tekkimisest kontserdini.”

Pandeemia turneed edasi ei lükanud, plaan oligi jõuda publikuni 2022. aasta veebruaris. Kuid ärevaid hetki siiski jagus, sest veel jaanuaris oli Belgias lubatud kontserdisaali ainult 200 inimest, nii et arutati võimalust turneed lühendada ja teha kaks kontserti päevas. Õnneks siiski piirangud leevenesid ja saali lubati veebruarist täita 70% ulatuses. Samasugust õnne koges kammerkoor ka eelmisel suvel Prantsusmaal Aix-en-Provence’i festivalil, mille piirangud olid kohalejõudmiseni segased. Kui koor sinna jõudis, pidi tänaval maski kandma ja ka laulma maskis (juunikuus!), kuid vahetult enne kontsertide algust võeti piirangud maha ja pikalt ette valmistatud turneel sai kenasti esineda.

 
Ka 77 000 elanikuga Hasselti linnas oli vastuvõtt soe, aplodeeriti püsti seistes.
FOTO: ANNELI IVASTE

„Veidi tegime ka lokaalset muusikaajalugu. Sümfooniaorkester oli üle hulga aja väikses linnas Hasseltis (77 000 elanikuga linn – toim), ka Roeselare’is esinevad nad harva. On olnud põnev ka kohalikku kontserdielu elavdada.” Linnamäe sõnul on väga oluline välismaal esineda. „Kammerkoor on üks rahvusvahelise muusika osalisi. Selleks et hoida kontakte ja pakkuda Eesti kultuuri välismaal, peab leidma võimalusi ja tegema seda parimal tasemel.”

Pikemat intervjuud Kristiina Poskaga saab lugeda 25.2 LP-st.

Juubeliaastal Grammy ootuses

Aprillis selgub, kas suvel 40. sünnipäeva tähistava kammerkoori ja Kaspars Putniņši CD-plaat „Schnittke: Choir Concerto / Three Sacred Hymns / Pärt: Seven Magnificat-Antiphons” pälvib parima kooriesituse kategoorias Grammy. Seda on juhtunud kaks korda: 2007. aastal Paul Hillieri salvestatud „Arvo Pärt. Da Pacem” ja 2014. aastal Tõnu Kaljuste plaadistus „Arvo Pärt. Adam’s Lament”. „Selleks et saavutada maailmatasemel kvaliteeti, tuleb pikalt koos töötada, projektipõhiselt seda ei tee,” rõhutab Linnamägi. Ta tõstab esile 40 aastat kooris laulnud Aarne Talviku, kes on vastupidavuse, andekuse, pühendumuse ja positiivse ellusuhtumise musternäide. „Ta pole vaid laulja, vaid ka meie kontsert- ja lavameister. Ta on fenomen,” kinnitab ka Salumäe.

Esimene võimalus Eesti filharmoonia kammerkoori kodumaal kuulata on sel pühapäeval (27.2) koos Tallinna kammerorkestri ja Tõnu Kaljustega Arvo Pärdi autoritunnil, taas kõlab ka Pärdi „Aadama itk”.

Belgia kontserdireis

Eesti filharmoonia kammerkoor dirigent Kristiina Poskaga ja Flandria sümfooniaorkestriga
Solistidena tegid kaasa sopran Hana Blažíková ja bariton Roderick Williams.
Esitatud teosed: Arvo Pärdi „Siluani laul” ja „Aadama itk” ning Fauré „Reekviem, Op. 48 (versioon 1900)”
10.–17. veebruarini anti kontserdid Brugge Concertgebouw’s, Charleroi kaunite kunstide palees, Genti De Bijloke muusikakeskuses, Brüsseli Bozaris, Hasselti kultuurikeskuses ja Roeselare’i kultuurikeskuses De Spil. Lisaks esineti Pariisi La Seine Musicales.
Kontsert Arnhemi Musises jäi torm Eulice’i tugevnemise tõttu ära.
12. veebruaril Gentis toimunud kontserdi salvestas Belgia klassikaraadio Klara ja Eesti publik saab seda Eesti rahvusringhäälingu Klassikaraadio vahendusel kuulata 28. veebruaril.