PÖFF-i juht Tiina Lokk rääkis Vikerraadio “Reporteritunnis”, et A-kategooriat omavat PÖFF-i ei ole võimalik odavamalt või lühemalt teha, sest festivali kaasrahastavate Euroopa fondide tingimus on, et tuleb näidata kahtsadat Euroopa tootjate filmi. Vastasel juhul tuleb A-kategooriast loobuda.
“Võib kindel olla, et Eesti seda kategooriat mitte kunagi tagasi ei saa. Tõenäoliselt läheb see Leetu, neil on juba aastaid taotlused sees. Või läheb Göteborgi. Tavaliselt on üks A-kategooria filmifestival kogu regiooni peale. Ja nii loll ei ole seni ükski riik olnud, et laseks oma A-kategooria festivali põhja,” rääkis Tiina Lokk.
“Maailmas käib metsik konkurents, et selle taseme festivali endale saada. Kui me selle ära anname, siis võin teha festivali, kus on viiskümmend filmi ja kogu lugu”, lausus Tiina Lokk, lisades, et sellisest äärmiselt reaalsest tulevikust räägib ta avalikkuse ees esmakordselt.
PÖFF on saanud A-kategooria festivali akrediteeringu FIAF-ilt ja kui nõutud formaati ja nende tingimusi ei suudeta rahapuudusel täita, siis ainus võimalus on kategooriast loobuda.
Kunstimuuseumist saab mänguplats
Saates osalenud Kunstimuuseumi direktor Sirje Helme lisas, et kui pikisilmi oodatud rahasüst ei peaks ka tuleval aastal kultuuri toetama, siis Kunstimuuseumis võib süveneda trend, kus tehase midagi mängulist, vahvat ja toredat, mis ei maksa palju.
“See hakkab muuseumist välja suruma kaua ettevalmistatavaid, aeganõudvaid ja kalleid näitusi, mis kogu valdkonda juuretasandil ankrus hoiavad. Kui raha juurde ei tule, siis see protsess jätkub. Ei ole väärikust, ei ole südametunnistust, vastutustunnet kusagilt võtta. Pikkamööda muutume lastele ja peredele vahvaks mänguplatsiks. Nii see kultuur kokku kukubki”, sedastas Sirje Helme.
Mõeldes nii päästjate kui õpetajate sellenädalastele palganõudmist toetavatele aktsioonidele Riigikogu ees leidis Helme, et parlament ja valitsus peaksid mõtlema, kuidas valitsemisega hakkama saada ja ühiskonda tervikuna teenida.
“Kus on meie eneseuhkus, vastutustunne oma rahva ees,” küsis Helme retooriliselt. “See kõik on juba hästi kaua aega tagasi kuhugi uitama läinud.”
Kultuur on aastaid alarahastatud
Ka Eesti Filharmoonia Kammerkoori tegevjuht Esper Linnamägi toonitab, et muusikudki võivad ebapiisava rahastuse korral vähem panustada, kuid kusagil on piir, millest allapoole minnes hakkavad asjad ära kaduma.
“Meil on hulk uusi ilusaid kultuuritempleid, aga tänapäeva vajadusi täitvat kontserdimaja pealinnas ei ole ikka veel. Hetkel peame kõige enam muusikute hakkama saamise peale mõtlema. Esimene komponent on töötasud, sellega on praegu väga-väga keeruline. Aastaid on kestnud nende inimeste alarahastamine, kes kaitsevad meie keelt, meie kultuuri, meie olemasolu”, resümeeris Esper Linnamägi.
Kultuuriinimeste avalikku pöördumist kogu valdkonna hädavajaliku ja kiire rahastamise asjus avasid Vikerraadio kolmapäevases “Reporteritunnis” Eesti Kunstimuuseumi direktor Sirje Helme, Pimedate Ööde Filmifestivali juht Tiina Lokk ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori tegevjuht Esper Linnamägi. Intervjueeris Kaja Kärner.
Toimetaja: Laura Raudnagel
Vt veel: Vikerraadio Reporteritund