Foto: Krõõt Tarkmeel
Valitsus otsustas 6. veebruaril, et riikliku kultuuri elutööpreemia pälvivad Doris Kareva, Peeter Simm ja Tõnu Kaljuste ning spordi elutööpreemia Eldur Annus ja Heino Puuste.
„Kõik kultuuri elutööpreemia laureaadid on sobivad seda auhinda saama just eestikeelse kirjasõna tähistamise aastal, sest on loonud ja toetunud oma loomingus heale omakeelsele tekstile. Doris Kareva on seda teinud ülimalt tundliku sõnaseadja ja teistes keeltes luuletavate poeetide teoste tõlkijana, Tõnu Kaljuste on pikaaegse kooriloomingu vahendamisega viinud eesti keele kõla üleilmselt kontsertlavadele ning Peeter Simm on rahva hinge pugenud filmides palju tuginenud eesti kirjanike tekstidele,“ rääkis kultuuriminister Heidy Purga.
- Elutööpreemia laureaat, luuletaja ja tõlkija Doris Kareva kirjutas end eesti luule klassikasse teiste suurte luuletajate kõrvale juba 1980. aastatel. Lisaks kirjutamisele on Kareva palju ka luulet tõlkinud ning koostanud mitmesuguseid kogumikke. Esitaja sõnul on tema luule andnud mitmele põlvkonnale lootust ja lohutust – tegemist on luuletajaga, keda loetakse väljaspool kitsast luuletundjate ringi ning kelle fraase, ridu ja tervikluuletusi teatakse peast. Kareva esitas elutööpreemiale Eesti Kirjanike Liit.
- Elutööpreemia laureaat, filmirežissöör Peeter Simm on filme lavastanud ligi 50 aastat. Tema tööde kaudu on ekraanile jõudnud Eesti lähiajalugu, lastekirjandust ja kirjandusklassikat, kultuuri suurkujusid on ta jäädvustanud nii mängu- kui ka dokumentaalfilmides. Simmi südamlik ja inspireeriv huumor on kõige eredamalt väljendunud just väikeste linnade ja maakohtade eluolu kujutamisel. Simmi esitasid elutööpreemiale Eesti Kinoliit, Eesti Filmirežissööride Gild, Eesti Filmitööstuse Klaster, Pimedate Ööde Filmifestival, Eesti Filmi Instituut ning Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut.
- Elutööpreemia laureaat, dirigent Tõnu Kaljuste on kogunud rahvusvahelist tuntust oma kõrgetasemelise muusikalise tegevuse ning mitmepalgelise repertuaariga, mis ulatub ooperitest ja klassikalistest sümfoonilistest teostest nüüdisaegse muusikani. Kaljuste on professionaalse kammerkoori traditsiooni alusepanija Eestis ning on aastakümnete jooksul andnud suure panuse Eesti muusika tutvustamisesse nii kodus kui ka maailmas. Kaljuste esitasid elutööpreemiale Eesti Kooriühing, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Filharmoonia, Von Krahli Teater, Arvo Pärdi Keskus ning Eesti Riiklik Sümfooniaorkester.
Tõnu Kaljuste on kindla visiooni ja lennukate ideedega dirigent, kelle panus Eesti muusikasse on hindamatu. Tema südameasi on olnud Eesti muusika esitamine nii Eestis kui välismaal. Kõigi tegutsemisaastate jooksul on erilises fookuses olnud Veljo Tormise ja Arvo Pärdi looming.
Pärdi muusika taas Eestisse toomisel oli Kaljuste esimene suurem ettevõtmine koos Eesti Filharmoonia Kammerkooriga sari „Bach ja Pärt“, mille kontserdid toimusid 1992. aastal Tallinnas, Tartus ja Helsingis. Helilooja ja dirigendi esimene isiklik kokkupuude toimus tänu teosele „Te Deum“. Just Tõnu Kaljuste käe all saavutas see helilooja soovitud kõla ning sai alles seejärel üheks tuntumaks suurteoseks Arvo Pärdi loomingus. Pärdi loomingu esitus on toonud Kaljustele muusikamaailma ühe prestiižsema auhinna – Grammy – Arvo Pärdi autoriplaadi „Adam’s Lament“ (ECM) eest.
Tõnu Kaljuste asutatud kollektiivid Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester on kujunenud tuntuimateks Eesti muusikakollektiivideks maailmas. Tänu tihedale, pikaajalisele ja usalduslikule koostööle heliloojaga võiks neid nimetada Arvo Pärdi ihuinterpreetideks.
2010. aastast korraldab Tõnu Kaljuste Nargenfestivali raames Pärdi päevi, mis on saanud oma läbimõeldud ja huvitavate kavade poolest tähtsündmuseks mitte ainult eesti publikule, vaid tõmbavad kuulajaid ka välismaalt. Festival pakub lava nii Eesti tippinterpreetidele ja -kollektiividele kui ka toob publiku ette kõrgetasemelisi esinejaid välismaalt.
Tõnu Kaljuste esitasid riigi kultuuri elutööpreemiale Eesti Kooriühing, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Filharmoonia, Von Krahli Teater, Arvo Pärdi Keskus ning Eesti Riiklik Sümfooniaorkester.