17. aprillil EMTA kontserdi- ja teatrimajas ning 18. aprillil Tartu Pauluse kirikus saab Eesti publik kuulda üht tänapäeva kõige erilisemat ja hingeminevamat kooriteost – James MacMillani „Stabat Materit“, mida esitavad Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel. Tegemist on teose esmaettekandega Eestis – erakordse võimalusega nautida seda teost meie tippmuusikute esituses.

„Stabat Mater“ (2015) on loodud 13. sajandi ladinakeelsele tekstile, mis kujutab Maarja leina oma poja, ristilöödud Kristuse pärast. MacMillani muusika kannab seda draamat erakordselt isiklikul ja väljendusrikkal moel, tuues esile kannatuse, leina ja lunastuse vahelise tee.

MacMillani teoseid on Kaljuste juhatusel esitatud mitmel pool maailmas, kuid nüüd jõuab esmakordselt Eesti kuulajateni ka „Stabat Mater“. Rääkisime Tõnu Kaljustega tema seosest selle muusikaga ja selle tähendusest praeguses ajas.

Mis teid James MacMillani loomingus köidab ja miks olete ikka ja jälle tema muusika juurde naasnud?

Kindlasti on kuulajad tähele pannud, et mu repertuaaris on teatud aegadel olnud fookuses heliloojad mitte ainult ühe teosega. Kui esitasime 2001. aastal esmakordselt MacMillani teost „Seitse viimast sõna ristil“, oli selle mõju niivõrd suur, et soovisin seda juhatada veel ja veel. Panin teose kavadesse nii Lätis, Norras, Rootsis, Soomes kui ka Kanadas, tuues selle lavale sealsete kollektiividega. Igal pool oli teose mõju nii sügav, et see jäi kohalike muusikute repertuaari. „Stabat Mater“ on ajaliselt ja mõtteliselt teose „Seitse viimast sõna ristil“ jätk.

Loe edasi intervjuud Tõnu Kaljustega TKO blogis.

Foto: Kaupo Kikkas
Foto: Kaupo Kikkas