Brüsselis kõlab Pärdi muusika

Arvo Pärdi nädalavahetus on Brüsseli kultuurikalendri viimase aja üks suursündmusi. See peegeldub ka selles, et juba nädalaid pole sinna olnud võimalik saada ühtegi piletit.

“Muidugi armastavad kõik Arvo Pärdi muusikat!” hüüatab Flagey keskuse juht Gilles Ledure. “Enamikul riikidel on monumendiks mõni hoone. Eesti puhul on selleks minu jaoks Arvo Pärt.”

Mis ei tähenda, et Pärdi muusika kõigile automaatselt mõistetav oleks. Tõnu Kaljuste on juhatanud Pärti kõikjal maailmas. Eile seisis ta esmakordselt Brüsseli filharmoonikute ees.

“Inimesed on erinevad. Üks inimene, kes vaatab rahulikke noote terve lehekülje peal, ei pruugi nende nootide taga suurt midagi näha ja tal hakkab kohe sisemine häire pihta, et tahaks midagi teha. Aga hiljem, kui ta hakkab aru saama, millises funktsioonis need noodid on ja kuidas neid mängima peab, siis niisugusel teistpidi keskendumisel on hoopis omad väärtused,” ütleb dirigent Tõnu Kaljuste.

Pärdi tintinnabuli eripära joonistub eriti selgelt välja avaõhtu teise pala, Magnus Lindbergi klarnetikontserdi kõrval.

“Viie sekundi jooksul juhtub väga palju. Taktimõõdud muutuvad, orkestratsioon on tohutult paks, tuleb kergelt kõike mängida. See on hoopis teine maailm. Aga siin ma tajusin seda, kus Arvo Pärti mängides järsku hakkas rahulik hingamine orkestril. Nagu oleks loodusesse läinud pärast suurlinna,” arutles Kaljuste.

Samal ajal püüdis Risto Joost Flagey väiksemasse proovisaali ära mahutada Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri.

Joost juhatas laupäeval Brüsselis Arvo Pärdi “Te Deumi” ja Belgia helilooja Jean-Paul Dessy uudisteost “Reekviemid”. Huvi Pärdi muusika vastu maailmas üksnes kasvab, ütleb Joost.

“Me võime olla uhked, väga rõõmsad ja see on reklaam Eesti muusikale, Eesti muusikutele, kes tänu sellele saavad maailma suurtes kontserdimajades osaleda,” lisas Joost.