Priit Kuusk: Eesti Filharmoonia Kammerkoor on tuntuim Eesti visiitkaart maailmas

Juubeliaasta algul on EFK muusikaline tegevus olnud eriliselt silmapaistev, ja nagu ikka, ka rahvusvaheline. 25. jaanuaril alustati Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri (TKO) kontsertidega “Eesti Vabariik 100” puhul Hollandis, seejärel Belgias, Inglismaal ja Iirimaal, taastulekuga Hollandisse. Tol päeval esitati Hollandis Groningeni maineka kultuurikeskuse De Oosterpoorti Stadsschouwburgi (munitsipaalteatri) laval autoriõhtu Arvo Pärdi loomingust: “Cantus Benjamin Britteni mälestuseks”, “Aadama itk”, “Fratres” (solistiks Harry Traksmann) ja “Te Deum”, mida dirigeeris TKO kunstiline juht Risto Joost.

Brüsselis korraldas Flagey kontserdimaja 26.-28. jaanuaril “EV 100” puhul Arvo Pärdi festivali. EFK ja TKO kontserti 27. jaanuaril dirigeeris taas Risto Joost, kavas Belgia helilooja Jean-Paul Dessy uusteos “Requiems” ning Arvo Pärdi “Te Deum”. 28. jaanuaril esitas EFK Flagey 4. stuudios a cappella kava “Tales from Estonia”, juhatas Kaspars Putniņš: Ülo Kriguli “Vesi ise”, Pärdilt “Magnificat”, “Zwei Beter”, “Nunc dimittis” ja “Dopo la vittoria”, samuti Liisa Hirschi “Jooned” (2017, Lääne-Euroopa esiettekanne, tellinud Flagey kontserdimaja, autor kaastegev elektroonikal), Veljo Tormise “Jaanilaulud” (kõik 7 osa) ja tema “Raua needmine”, kus solistideks Toomas Tohert, Olari Viikholm ning Kaido Janke (šamaanitrumm).

Sarja “Eesti Vabariik 100” jätkas EFK 30. jaanuaril debüüdina Londoni Barbicani keskuses Milton Court’i saalis Kaspars Putniņši käe all, kavas Pärdi teosed, mis Brüsselis ning veel “Solfeggio”, “Summa” ja “The Woman with the Alabaster Box”, Cyrillus Kreegi “Õnnis on inimene” ja “Psalm nr. 104”, inglase Jonathan Harvey “Plainsongs for Peace and Light” ja “The Angels” (ainult Londonis), Tormise “Jaanilaul” (tsükli viimane osa) ning “Raua needmine” samade solistidega. Seejärel, 31. jaanuaril esines EFK Iirimaal Dublinis Rahvuslikus kontserdisaalis, Pärdilt kavas samad teosed, mis 30. I, veel iiri helilooja Conor O’Reilly “Pie Jesu” ja “Agnus dei”, Kreegi samad kaks teost, Galina Grigorjeva “Nox vitae” ning Tormise teosed (vt. 30. I).

EFK selle reisi viimased kontserdid toimuvad taas Hollandis: 5. ja 6. veebruaril lauldakse 31. jaanuari kava (ilma Iiri heliloojata) veel kahel korral ka Amsterdamis Muziekgebouw’s, ikka “EV 100” sildi all.

Kaks nädalat kontsertideta, toovad EFK ja TKO koos oma asutaja Tõnu Kaljustega välja kava “Maailma parim Eesti” otse meie juubelipäeva künnisel 21. ja 22. veebruaril Tartus ja Tallinnas. EFK audirigent Tõnu Kaljuste juhatab läbilõiget Eesti muusika paremikust 20. sajandil. Õhtu avab Cyrillus Kreegi “Maga, maga, Matsikene”, kava esipooles järgnevad Tõnu Kõrvitsa “Kreegi vihik” ning Erkki-Sven Tüüri “Psalmoodia” III osa. Pidukontserdi teise ossa on valitud Pärt Uusberg, Eduard Tubin, Raimo Kangro, Jaan Rääts, Arvo Pärt, Veljo Tormis ja Lepo Sumera.

Märtsikuu tuleb koorile samaviisi põnev: esmakordselt tuleb eesti tippkoori juhatama renessansiajastu muusika kavaga brittide kuulus Peter Phillips. Märtsi lõpul jõuab Eestist välja lavastus, 2015 meie publiku ette toodud Arvo Pärdi ja Robert Wilsoni “Aadama passioon”, mida dirigeerib ka Berliini Kontserdimajas kolmel õhtul Tõnu Kaljuste.

Millest tuleneb EFK niisugune erakordne muusikaline haare? Siin võib olla mitmeid põhjusi: koori ja tema kunstiliste juhtide võimekus ja võimalused, ka nende päritolu, Eesti väiksus, seotus Tallinna Kammerorkestriga, kutsed koostööks paljude orkestrite, filharmooniate, festivalide poolt jms. Nimekaid välisorkestreid, kellega EFK on koos üles astunud, on aegade jooksul vähemalt veerandsada. EFK salvestusi on Grammy nominendiks esitatud 14 korral, ja Grammy on võidetud kaks korda, aastail 2007 ja 2014.

Väärib meenutamist tagasivaates ka EFK käesoleva hooaja alguspool. Jõulupühade eel esitati koos TKO-ga Kaspars Putniņši juhatusel Tartus ja Tallinnas Bachi Missat h-moll, neli hingedepäeva kontserti anti novembri algul Risto Joosti käe all, ettekandel Tõnu Kõrvitsa “Lageda laulud”, oktoobris Kaspars Putniņši juhatusel huvitav Eesti kava Üle Heli festivalil. Viimasel septembripäeval lauldi Moskvas festivalil “Spiegel im Spiegel” Tõnu Kaljuste juhatusel Arvo Pärdi “Kanon pokajaneni”. Nädal varem esineti Helsingi Barokkorkestri 20. aastapäeva kontserdil Helsingis. Septembris osaleti veel Milano-Torino festivalil Arvo Pärdi ja Tõnu Kõrvitsa teostega koos TKO-ga ja Risto Joosti juhatusel, Itaalias lauldi ka kuulsal vaimuliku muusika festivalil “Sagra Musicale Umbra” (kavas Pärt ja Bach) Perugias. Septembri alguspäevil esines EFK koguni seitsmel kontserdil “Arvo Pärdi päevadel”, ja enne seda Birgitta festivalil.

Kui saabus 7. august 2017, olime esmakordselt ilma Veljo Tormiseta tema sünnipäeval. Tõnu Kaljuste korraldas ja juhatas Tormise mälestuseks taas tema muusikale põhinevat Peeter Jalaka lavastust “Sünnisõnad” kokku kuuel õhtul Tormise sünnipäeva eel, ajal ja järel.

Kahtlemata on Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste nägu, kes asutas selle 1981. aastal, siis veel ENSV Riikliku Filharmoonia juures ning juhatas koori kunstilist käekäiku ning läbimurret maailma kahe aastakümne jooksul. Kaljuste on oma tööd jätkama kutsunud nimekad välismuusikud Paul Hillier’i Ühendkuningriigist, Daniel Reussi Hollandist ja Kaspars Putniņši Lätist, kes üllatava pühendumusega on sillutanud koori pidevat teed ka Eesti muusika suunal. Nende kaudu on Eesti ja eesti muusika omakorda veel edaspidigi leidnud üha suuremat rahvusvahelist tunnustust.