Veljo Tormis (1930 –2017)
„Lauliku lapsepõli“ (Lydia Koidula)
„Kolm eesti mängulaulu“
Käsikivimäng (Setu)
Sõrmemähkimismäng (Sangaste)
Laevamäng (Jõelähtme)
„Jaanilaulud“
Kutse jaanitulele I (Peetri)
Kutse jaanitulele II (Kolga-Jaani)
Ei ole püssil püütav (Peetri)
Miks Jaani oodatakse (Karksi)
Jaani hobu (Kolga-Jaani)
Tulesõnad (Kuusalu)
Jaanilaul (Hargla)
„Neli eesti hällilaulu“
Laulan lapsele (Kuusalu)
Marjal aega magada (Räpina)
Lase kiik käia! (Kuusalu)
Äiutus (Muhu)
„Ingerimaa õhtud“
Röntüškä (Tantsulaul) I
Röntüškä (Tantsulaul) II
Röntüškä (Tantsulaul) III
Tšastuška (Kiigelaul) I
Tšastuška (Kiigelaul) II
Ringmängulaul
Röntüškä (Tantsulaul) IV
Röntüškä (Tantsulaul) V
Lõpetus ja kojuminek
Eesti Filharmoonia Kammerkoor
Kaspars Putninš (dirigent)
Kadri Voorand (vokaal)
Liisi Koikson (vokaal)
Jaak Sooäär (kitarr)
Paul Daniel (kitarr)
Topeltkontserdil “Tormis jääb” viivad Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja kvartett Voorand-Koikson-Sooäär-Daniel kuulaja haaravale retkele armastatud helilooja Veljo Tormise rohkelt avastamisrõõmu pakkuvasse maailma.
Tormise ehedas ja unikaalses loomingus, mis põhineb eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste ürgsel rahvalaulul, on esikohal sõna. Tormise muusikas peituvate iidsete rituaalide maagia ja helide sugestiivsus on lõputu inspiratsiooniallikas paljudele eesti ja maailma kooridele.
Kontserdi keskmes on klassikaks kujunenud „Ingerimaa õhtud“kooritsüklist „Unustatud rahvad“. Ettekandele tulevad ka „Jaanilaulud“, „Lauliku lapsepõli“, „Kolm eesti mängulaulu“, “Pulmalaulud” ja mitmed teised palad. Eesti Filharmoonia Kammerkoori autentse esituse kõrval pakub kvartett Voorand-Koikson-Sooäär-Daniel uudseid maagilisi lahendusi, mis näitab taaskord Tormise rikkaliku loomingu aegumatut mõju. Krooniks kontserdile on ka koos esitatud lood.
EFK laiahaardeline repertuaar ulatub barokkmuusikast 21. sajandi heliteosteni, kus Veljo Tormise loomingul on eriline koht. Tormise muusikaga seob kammerkoori aastakümnete pikkune tugev side eelkõige tänu Tõnu Kaljustele, kelle kaudu Tormis ja koor teineteist leidsid. Aastate jooksul on Tormise loominguga sündinud palju mõjusaid kontserdikavasid nagu „Tormise ring“, „Viis Eesti muinasjuttu“, „Sünnisõnad“ . Pea alati on EFK välisesinemistele külakostiks viinud Tormise muusikat, mida publik kõikjal ootab ja armastab.
Kvartetil Voorand-Koikson-Sooäär-Daniel valmis äsja heliplaat Tormis loominguga Jaak Sooääre ja Kadri Voorandi seadetes. Helilooja oli Jazzkaare kontsertidel alati oodatud külaline ja ta toetas jazzmuusikute loomingulist lähenemist oma muusikale andes ka väärtuslikke näpunäiteid. Kahe kitarristi ja kahest lauljannaga nelik esitas esmakordselt täiskava maestro loomingust 2015. aasta Sügisjazzi avakontserdil “Kummardus Veljo Tormisele”. Sügavalt läbitunnetatud ja kuulajaid kõnetav kava viis neliku eesti peamistele folgi- ja jazzfestivalidele ning 2016. aastal pälvis kvartett Etnokulbi parima uustulnukana pärimusmuusikamaastikul.
Lisainfo: Jazzkaar
Klassikaraadio kontserdisalvestus on tehtud 24.04 Vaba Laval.
„Lauliku lapsepõli“ (Lydia Koidula)
„Kolm eesti mängulaulu“
Käsikivimäng (Setu)
Sõrmemähkimismäng (Sangaste)
Laevamäng (Jõelähtme)
„Jaanilaulud“
Kutse jaanitulele I (Peetri)
Kutse jaanitulele II (Kolga-Jaani)
Ei ole püssil püütav (Peetri)
Miks Jaani oodatakse (Karksi)
Jaani hobu (Kolga-Jaani)
Tulesõnad (Kuusalu)
Jaanilaul (Hargla)
„Neli eesti hällilaulu“
Laulan lapsele (Kuusalu)
Marjal aega magada (Räpina)
Lase kiik käia! (Kuusalu)
Äiutus (Muhu)
„Ingerimaa õhtud“
Röntüškä (Tantsulaul) I
Röntüškä (Tantsulaul) II
Röntüškä (Tantsulaul) III
Tšastuška (Kiigelaul) I
Tšastuška (Kiigelaul) II
Ringmängulaul
Röntüškä (Tantsulaul) IV
Röntüškä (Tantsulaul) V
Lõpetus ja kojuminek
Eesti Filharmoonia Kammerkoor
Kaspars Putninš (dirigent)
Kadri Voorand (vokaal)
Liisi Koikson (vokaal)
Jaak Sooäär (kitarr)
Paul Daniel (kitarr)
Topeltkontserdil “Tormis jääb” viivad Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja kvartett Voorand-Koikson-Sooäär-Daniel kuulaja haaravale retkele armastatud helilooja Veljo Tormise rohkelt avastamisrõõmu pakkuvasse maailma.
Tormise ehedas ja unikaalses loomingus, mis põhineb eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste ürgsel rahvalaulul, on esikohal sõna. Tormise muusikas peituvate iidsete rituaalide maagia ja helide sugestiivsus on lõputu inspiratsiooniallikas paljudele eesti ja maailma kooridele.
Kontserdi keskmes on klassikaks kujunenud „Ingerimaa õhtud“kooritsüklist „Unustatud rahvad“. Ettekandele tulevad ka „Jaanilaulud“, „Lauliku lapsepõli“, „Kolm eesti mängulaulu“, “Pulmalaulud” ja mitmed teised palad. Eesti Filharmoonia Kammerkoori autentse esituse kõrval pakub kvartett Voorand-Koikson-Sooäär-Daniel uudseid maagilisi lahendusi, mis näitab taaskord Tormise rikkaliku loomingu aegumatut mõju. Krooniks kontserdile on ka koos esitatud lood.
EFK laiahaardeline repertuaar ulatub barokkmuusikast 21. sajandi heliteosteni, kus Veljo Tormise loomingul on eriline koht. Tormise muusikaga seob kammerkoori aastakümnete pikkune tugev side eelkõige tänu Tõnu Kaljustele, kelle kaudu Tormis ja koor teineteist leidsid. Aastate jooksul on Tormise loominguga sündinud palju mõjusaid kontserdikavasid nagu „Tormise ring“, „Viis Eesti muinasjuttu“, „Sünnisõnad“ . Pea alati on EFK välisesinemistele külakostiks viinud Tormise muusikat, mida publik kõikjal ootab ja armastab.
Kvartetil Voorand-Koikson-Sooäär-Daniel valmis äsja heliplaat Tormis loominguga Jaak Sooääre ja Kadri Voorandi seadetes. Helilooja oli Jazzkaare kontsertidel alati oodatud külaline ja ta toetas jazzmuusikute loomingulist lähenemist oma muusikale andes ka väärtuslikke näpunäiteid. Kahe kitarristi ja kahest lauljannaga nelik esitas esmakordselt täiskava maestro loomingust 2015. aasta Sügisjazzi avakontserdil “Kummardus Veljo Tormisele”. Sügavalt läbitunnetatud ja kuulajaid kõnetav kava viis neliku eesti peamistele folgi- ja jazzfestivalidele ning 2016. aastal pälvis kvartett Etnokulbi parima uustulnukana pärimusmuusikamaastikul.
Lisainfo: Jazzkaar
Klassikaraadio kontserdisalvestus on tehtud 24.04 Vaba Laval.