Heastan võla, mis mõlkund meelen. Lõppeks pisut ajaloost. Kuivõrd peatume siin pikemalt, tuleb ka pisut põhjalikum lugemine. Niisiis –
Sarasota (edaspidi SS :p) ala on ilmselt iidseim senistest külastatud paikadest. Ning kui te nüüd teeksite peas pakkumise suurusjärgu kohta ja kas “iidne” oli sarkasmiga öeldud, siis lühike vastus on “ei”. Pikem ja sarkastilisem vastus sisaldaks õnnelikku fusiooni repliikidest “kas ma küsiksin siis nii”, “oioi, sinu ema” ja “siiski sugugi mitte”. Kõik, kes te tegite pakkumise keskaega, eksisite rängalt. Siinse poolsaare algsed asulad ulatuvad 15k aasta tagusesse aega, täpsemini siis kiviaega. Aega, kus laiaulatusliku jääaja tõttu oli rannajoon suuresti võrreldamatu tänapäevasega. Veepind tõusis siin liustiku sulamisega seoses suisa 110m ning rannajoon taandus sadu kilomeetreid, kuni jäi pidama tänasele tulemini. Sealt pärinevadki esimesed asulad. Nii ca 5000 aastat tagasi toimetasid kalameestest indiaanlased siin ning ei osanud hispaanlastest undki näha.
(vasakul: idüll enne hispaanlasi; paremal: unistavate silmadega härra de Soto)
Esimesed eurooplased jõudsid siia alles 1513. Passide-eelse aja härrad kandsid tollideta maal ülbelt tulirelvi ning allusid Hispaania kuningale. Aastal 1539. nende juhi, konkistadoor Hernando de Soto, järgi on algne asula nimetatud. Algselt pandud nimi “Zara Sota” tähendas araabia keeles “Soto hiilgust” ja samanimelisi linnakesi pidi vähemalt tosinajagu leiduma nii Mehhikos, kui ka Ladina-Ameerikas, härra Soto oli väga usin. Linna tänane nimekuju saabus alles möödunud sajandi algusega, 1902. Ameeriklased hõivasid Florida poolsaare hispaanlastelt tegelikult juba 1819, kuid tähe riigilipul teenis hispaaniapärane lilledenimeline Florida välja (ehk sai osariigiks) alles 1845.
Maastik on siin tõepoolest maaliline ja kliima (vanuri) kontimööda. Looduslikult kitsad, rannikuga paralleelselt jooksvad saarekesed (mida nimetatakse siin “võtmeteks”, ing.k. “keys” ja mis ühtlasi tähendab saart), võtavad vastu kõik suuremad tüütud loodusheidutused, muutes olemise Florida poolsaare lääneosas väga meeldivaks. Sestap nimetataksegi ameeriklasi, kes otsustanud veeta oma talved siinsetel aladel “talilindudeks” (winterbirds) ja neid on palju. SS asukoht on mõnusasti Tampa ja Miami, kahe suure keskuse, vahel. Küllap aga looduslikest takistustest (vast mitte alligaatorid) tingituna, on siit linnakesest läbi läinud alati ajalooline tee, mille nimi on selgelt nähtav mu hotelliaknast – Tamiami, mis on kombinatsioon kahe linna nimest.
Kinnisvara ja elatuskünnis (oleks vast paslik öelda), on nii kõrge, et vaid edukamad saavad endale elu siin padumeeldivaks teha. Edukaid aga Ameerikas jätkub. Siinsed inimesed on väga töökad ja hoolimata oma kohati kaheldava maitse ja täiesti uskumatute valikute kiuste, on nad suutnud luua endale maailmas koha niimoodi, et viimane naer jääb kauaks neile. Eks ole nad ka ajaloo pöördpunkte enda kasuks ära kasutanud, aga “survival of the fittest” (tlk-s “tugevaim jääb ellu”, C. Darwin) mentaliteet on eredalt näha kõikjal.
Eks vahel lõigatakse ka suurimas kasumiapluses endale sõrme. Mistap 2008.a maailma iga nurga finantskriisi põhjustanud pommi algeks peetakse just nime SS. Siinne spekulatsioon kruntide väärtustega tõusis nii eepilistesse kõrgustesse, et kui keegi lõppeks justkui pokkerilauas “call” hüüdis, tekkis sellest hetkega tsunaami, mis viis terve riigi fiskaaldefitsiiti (tlk “djeneg netu!”), takkatippu lõi uppi aga ka tugevaimad.
Läheb vast liigseks infotulvaks, aga tahtsin kindlasti ära mainida suguvõsa Ringlingid. Ameerika tsirkusemagnaadid, kellede investeeringute ja infrastruktuuri joasuunamisjälgi on näha siin igal pool. 30.ndate depressiooni järgi puhuti nende pankroti pesaks muutunud häärber hiljem New Florida Ülikooliks. (Käisin ise objektil ja oli edev küll, seeditav ka eurooplase pikantsele maitsele). Isegi perekonna kunstikollektsioon läks riigile ja on jaotatud valdavalt riigimuuseumite vahel.
(leia haipiltidelt erinevused)
Lõpetuseks tahtsin ära märkida seiga oma lemmik-kaladest: haid. Siinsetes meredes elab üks vahva kala-kurioosum. Bonnethead shark (pole aimugi kuidas ta nimi eesti keeles), kes on ainuke sooliselt dimorfne haidest. Tõlkes siis säärane loom, kellede isa- ja emaisendid näevad väga erinevad välja (nagu näiteks paljud lindude puhul). Alligaatoreid pidi ka Floridas palju olema, aga näinud olen neid siin ainult vastavas pargis. Haid soovitan looduses mitte näha.
luureteavitaja Henry
Sarasota (SS), FL 23.02.2017
PS. Eestis on täna Vabariigi aastapäev ja just nüüdsama tõuseb päike. Palju õnne meile!