Eilne kontsert Groningenis läks lõppeks täismajale ning püsti aplodeeriv publik andis hinnangu, mida oleks raske mitmeti mõista. Saime särava täienduse lõunanaabritelt oma langenud kaaslaste asemikuks ning Hele-Mall tegi hiilgava debüüdi Te Deumi soprani solistina. Karavan aga korjas hakkajamad koerad ning paar katkise tiivaga lindu kokku ja jätkas teekonda edasi, oh issand, ikka edasi.. (see lõpp oli tsitaat ühelt kuulsalt Eesti tenorilt, keda tervitaks siinkohal nii möödaminnes :) )
Täna oli hoogne päev, kus tegelikult palju mainimisväärset just ei juhtunudki. Rõõmuga teatan, et meie rändtsirkus on jõudnud pärast väsitavat 5-tunnist bussireisi edukalt Brüsselit väisama. Sinna otsa attacca paaritunnine proovgi, nadi (loe: linnupetteliku) lõuna kiuste, pingutatud naeratuse saatel üle elatud.
/pildil jäädvustatud allakirjutanu lõunasöök ja õhtuoode/
/häid lambaid muudkui mahtus kitsasse lauta../
Kus me siis oleme? Brüssel on teadagi kõigi meie eurooplaste pealinn. Kas te aga teadsite, et nimi “Brüssel” (vana hollandi keeles “Broucsella/Brucsella/Broekzele”) tuleneb liitsõnast, mis tõlkes mitteeritikadumaläinuna tähendab “kodu keset sood”? Omamoodi ettenägelik – ei tea, kas tõmban meelevaldse paralleeli Washingtoni DC, täpsemini Ühendriikide Kongressi vahele -, sest teispool ookeani kasutatakse samuti “sood” metafoorina nende parlamendi olemuse kohta. Siinne roiskunud seisva vee probleem Zenne-nimelise jõe kehastuses, on lahendatud aristokraatliku leidlikkusega – nimelt peideti see juba 1871.a “põranda alla”. Varjatud linnaelanike valvsate pilkude eest, suunati sinna kogu puhastamata reovesi veel aastani 2007. Küll kohalikud juba oskavad Euronorme siin tõlgendada! (või siis needa neid mitmes kohalikus keeles..)
Belgia jaguneb jämedalt kaheks põhja-lõunasuunaliseks osaks – hollandikeelseteks flaamideks põhjas ja prantsuse keelt kõnelevateks valloonideks lõunas (kaardil on saksakeelsed laigukesed tegelikult ka). Flaamide ala kohta kasutatakse ka nime Flandria, mida eestlased teavad vast eelkõige legendaarse tegelaskuju Thijl Ulenspiegeli tegemiste järgi. Kel legendid lugemata/nägemata, soovitaks katkestada lugemine siinkohal ning tegeleda millegi lõbusamaga, nagu näiteks Charles de Costeri kultusraamatuga tutvumisega.
/pildike 1977.a legendaarsest filmist, särava hambapärlikee omanik on Lembit Ulfsak isiklikult/
Vahetu brüssellik kogumus jääb artistidel vast seegi kord kogemata, kuivõrd tuuridel domineerib triumviraat-kolmainsus: reisivahend-kontsertpaik-hotell. Hetkel võin võtta segmendid vastavalt märksõnadega kokku: tüütu-ennekogematu-laitmatu.
saabliteritajate assistendi sõbra juhututtav
Henry
26.jaanuar 2018