Meite kontsert Georgetowni kirikus kätkes endas ülemuslikke hetki ning publik vestles kooriga veel pikalt pärast esinemist. See on suur eripära siinse ülemere rahva puhul ning eeldab alguses veidi harjumist. Kohalik rahvas tahab vestelda, kes tänab viisakalt ja napisõnaliselt, kes uurib detailselt just tehnilisi nüansse. Paljud publikumist olid ise koorilaulu taustaga, mõni tõsine fänn juba aastaid (päriselt ka!) ning tunti meid suisa nimepidi. Naeratused ei vaibunud ja emotsioonid olid laes.
Sirvisin blogivaramut ja leidsin hõlpsasti üles sissekande viimasest Philadelphia väisamisest 2017.aastal. Saab seda lugeda siit lingi alt – https://filakammerkoor.wordpress.com/2017/02/09/vaba-paev-philadelphias/
Üks nürimaid asju tuuridel on istuda hotellitoas justkui vangis. Reisiväsimus on puhuti suur, õhtul üldjuhul kontsert ning vajadus energiat säilitada ülim. Vahel on mõistlik aga end meelega toast välja visata. Liigud ise, liigub ka mõte. Ilus ilm, lähen jala. Aitab ka, kui on miski veider hobi või tava. Näiteks mina saadan perele postkaarte igast väisatud linnakesest. Olen teinud seda juba aastaid ning see pinu pabereid, mida aegade tagant tuleb külmiku pealt ära korjata, on muljetavaldav. Mul on ka väike edetabel erinevate riikide postiteenuse kärmusest – New York Cityst tuli üks kord 4 kuud, Hiina Müüri juurest tuli kiri aga 5 kuud, samas ühte postkaarti Milaanost ootan juba 2 aastat. Iga päev nüüd…
Eile oli selle tuuri viimane kontsert Phillys, vanas pealinnas. Kammerkoor ei ole siin linnas kunagi esinenud. 7 aastat tagasi olime siin vaid ankrus ja ootasime oma lendu läänerannikule. Ühtlasi jätkus siis tuur veel 20 päeva ning mul oli 4 kuune laps kodus. Olen nõus Madis Jürgeni koostatud raamatus Rock Hotellist loetud mõttega, et muusikute naised (või abikaaslased) peaksid saama riiklikku pensionit. Igatahes oli kontsert igati väärikas punkt tuurile ning teetähis koostööle meie Ühendriikide agendi Kerby Lovalloga.
Kui uskuda kella, siis täpselt 24h pärast peaksid olema rattad maas Tallinna lennujaamas.
Kõrget lendu ja pehmet maandumist!
h
9.02.24
Henry Tiisma