Jõulukuu tuleb ja tühistab tuntud arvamuse, justkui oleks kunstitegemise peaülesanne progress ja piiride lõhkumine. Vale puha. Rituaal on tähtsam – korduvad lood ja helid samades situatsioonides.


Detsembri lõpus kõlab muusikas Jeesuse sünnilugu. Eesti Filharmoonia Kammerkoor laulis seda koguni kaks korda: Louis XIV õuemuusiku, taasavastatud prantslase Marc-Antoine Charpentier’ motetis ja saksa baroki suurkuju Heinrich Schützi oratooriumis.

Krahvinna de Guise’i tellimusel kirjutatud Carpentier’ moteti väike vokaalkoosseis tõi esile kammerkoori mõned värsked hääled. Esituse ansamblilisus, huvitavate tämbrite leidmine ja väljamängimine on üks «Hillieri aja» suundi –  märksa erinev koori endisest, kontsentreeritud esitustraditsioonist, mis toob kaasa kütkestavaid kõlaefekte, kuid mõnikord ka pinge või reljeefsuse kaotsiminekut kõlapildis.



Schützi oratooriumis olid esiplaanil kammerkoori staaþikad liikmed tenor Tiit Kogerman (Evangelist) ja sopran Vilve Hepner (Ingel). Kogermani tõeliselt stiilne barokktämber kõlas kaunilt ja klaarilt, kuid esialgu pisut väljendusega koonerdades või madalamas registris kustudes.



Kõla toonusest
Ka Vilve Hepneri esitus oli üks tema paremaid: tundlikult väreleva tämbriga hääl, mis väljenduspinges mõnikord vääratama kipub, oli seekord üsna kindlalt juhitud.



Oratooriumi kooriosades oli taas Paul Hillieri kätt tunda. Pingulduseta vabaduse ja kõlavuse taotlust. Ja tõepoolest koor ajuti lausa heliseb ja kõliseb. Siiski toob lõõgastatud olek mõnikord kaasa artikulatsiooni lõtvust või lamedat kõla.


 


Jeesuse lugu tahaks tänagi olla kõikehõlmav müsteerium. Paraku on see soov täna juba natuke ohtlik, fundamentalistlikku maiku. Seepärast ei ole pääsu, ja tuleb ehk isegi asjale kasuks, et püha sünnilugu põimub armsasti teiste «suurte lugudega» – looga Kaubandusest, Inimesest ja Ilust.



Sünni auks

See tähendab, et sünnimüsteeriumi auks võib ja on isegi soovitav täiesti vabalt ja rõõmsalt osta kulda, karda ja värvilisi vidinaid, püüelda esteetilist elamust ja mõtiskleda lihtsalt niisama inimelu ülevuse ja kaduvuse üle.



Pole parata, mida suuremaks maailma paabel paisub, seda enam tuleb kohalikke suuri lugusid ka kaugete ja võõraste lugude ning kommetega kooskõlastada. Tõsiasi on, et AD 2003 vaieldi valdavalt kristlikus euroliidus selle üle, kas vastav viide ikka kõlbab uude käsuraamatusse kirja panna.



On kristlastel teisigi keerukaid probleeme: näiteks, mida ette võtta moslemi koolitüdrukute pearätikutega – kas lubada või ära keelata.


 


Kontsert
Eesti Filharmoonia kammerkoor ja barokkorkester,
dirigent Paul Hillier
Marc-Antoine Charpentier’ «In Nativitatem Domini Nostri Jesu Christi Canticum», Heinrich Schützi «Historia der Geburt Jesu Christi»
19. detsembril Tallinna Metodisti kirikus


http://www.postimees.ee/231203/esileht/kultuur/122520.php