Pigem olgu kirik rahvast täis ja kõigil hea meel, arvab Eesti Filharmoonia Kammerkoori direktor Anneli Unt Rakveres kõlava tasuta avakontserdi eel. Koori ootavad Šveits ja Soome.
Eesti Filharmoonia Kammerkoor alustab traditsiooniliselt kontserdihooaega Rakvere Kolmainu kirikus, kinkides reedel muusikasõpradele kontserdi. Milline tuleb see kontsert?
Avakontserdid algavad siit ja koostöö Rakverega on Eesti Filharmoonia Kammerkoorile väga tähtis. Mul on raske peast öeldagi, mitmendat hooaega siin alustame – see on juurdunud kena traditsioon.
Juhtumisi on kontserdipäev jälle helilooja Arvo Pärdi sünnipäev, nii et kummardusena temale kui Rakvere aukodanikule on meil Rakveres kavas ka üks tema lugu, mida me selles kavas teistel kontsertidel ei esita. See on sünnipäevakingitus Rakvere rahvale.
Kontserdi kavas on Mendelssohni ja Kreegi psalmid. Saksa helilooja Mendelssohn ja eesti helilooja Kreek sobivad kokku imehästi, isegi mõni psalmitekst on neil sama valitud. See on ilus kava, mida oleme sellel aastal esitanud Viinis, Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, saanud palju kiita. Kohe pärast avakontserte salvestame selle plaadile, nii et jõulukingiks peaks saama seda plaati juba osta.
Mis ootab kammerkoori algaval hooajal?
Kuu lõpus on meil plaanis kontserdid Tallinna Kammerorkestriga. Loodame, et orkester on selleks ajaks jälle olemas. Meil on ammu planeeritud koos teha Arvo Pärdi Berliini missat ja selle kavaga läheme oktoobrikuus ka Šveitsi turneele.
Novembrikuus on meil Soomes esiettekanne Siuntio festivalil – helilooja Tõnu Kõrvitsa uus lugu, kirjutatud selle festivali tellimusena. Pärast esiettekannet Soomes kanname selle ka Tallinnas ette. Jõulukontserdid on meil koos ERSOga, kavas Schuberti missa As-duur, selline pidulikum ja helgem missa, mis peaks jõulumeeleollu hästi sobima.
Uue aasta plaane teeme ettevaatlikult, sest eelarvekärped ei ole läinud meistki mööda. Ka sel aastal oleme pidanud mõnel kuul plaane koomale tõmbama. Kuna 2010.a eelarvet veel ei tea, ei julge tööplaane päris täis kirjutada. Ilmselgelt on raha vähem kui sel aastal.
Jaanuarikuus läheb koor taas tegema Mozarti “Idomeneo” lavastust Salzburgis, mis oli augustikuul Bremenis tohutult edukas.
Julgeks välja öelda Händeli oratooriumi “Saul” aprillikuus, millest saab kindlasti meie koduse kontserdihooaja nael, sest Daniel Reuss on tohutult hea Händeli tegija. Solistide paraad tuleb vägev, kõik rahvusvaheliselt tuntud barokkmuusika ja Händeli interpreedid. Nii et ühe suure asja üritame sellel hooajal kindlasti ära teha. Pikki plaane ei julge välja lubada.
Kuidas mõjutab kammerkoori majanduskriis?
Me ei saa koosseisu vähendada, sest siis me ei saa esitada seda repertuaari, millega kammerkoor on maailmas tuntud. Siis oleks see üks täitsa uus vokaalansambel, kes hakkaks otsast peale tegema täiesti uut repertuaari, mida saab 16 või 20 lauljaga teha.
Kui me seda võimalust ei näe ja palgaraha 12 kuuks ja täiskoormuseks ei ole, siis osa kuid töötame kolmveerandkoormusega, mis tähendab, et inimestel on vaba nädal.
Sättisime need suvele ja paljud lauljad on leidnud sel ajal lisarakendust, sest mis tahes festival, kus mingisugust suurvormi tehakse ja projektikoori kokku pannakse, ei saa meie lauljateta. Palju oli ka neid, kes leidsid, et ometi kord on suvel pikem puhkus.
Me ei pidanud arukaks, et töötame sama pingega ja maksame vähem palka. Seda enam, et iga kontsert Eestis viib raha välja. Rasketel aegadel ei saa teha nii palju kontserte.
Avakontserdid on kõik tasuta. Oleme varasemate kogemuste põhjal rehkendanud, et piletiga kontserdil on rahvast poole vähem, aga rahaline võit on väga väike. Pigem olgu kirik rahvast täis ja kõigil hea meel. Rakveres on eriti tore käia, sest siin on linna toetus ja me ei maksa kontserdile peale.
Mida annab kammerkoorile kaasategemine ooperis “Idomeneo”?
Lauljatele on see hirmus tore vaheldus. See on nii teistsugune töö. Muusikalises mõttes ei muutu midagi väga palju, aga lavastuses kaasalöömine – kuna filharmoonia kammerkoori lauljad on kõik väga artistlikud – neile tohutult meeldib.
Mõni meie solist sai väiksemate soolodega üles astuda ja nad olid tõepoolest väga säravad.
Teha ooperit koos Euroopa muusika absoluutsete tippudega nagu dirigent Marc Minkowski ja tema orkester ning solistide paraad – niisugust kogemust ei saa me kodust kunagi, sest sellist kooslust meil paratamatult ei ole.
Kuidas on kooril sujunud koostöö dirigent Daniel Reussiga?
Esimene hooaeg kunstilise juhi Daniel Reissiga oli väga tõhus koori arengu mõttes ning töö poolest väga sisukas.
Me teeme tööd kõvemini kui kunagi varem, just tagatoatöö mõttes. Väga palju tähelepanu pööratakse sellele, et koor oleks vokaalselt tasemel. Danieliga on väga huvitav. Mulle tundub, et klapp on vastastikune ja meil on toredaid plaane tulevikuks. Arvan, et see oli suur võit, et me ta endale peadirigendiks saime.
Daniel Reuss on juba esimese aastaga väga hästi eesti muusikaellu sulandunud. Oleme teinud mitu sihttellimust eesti heliloojatelt tema algatusel – eelmisel hooajal Galina Grigorjevalt, nüüd Tõnu Kõrvits, 2011 tuleb suurteos Erki-Sven Tüürilt. Ta on eesti muusikaelus oma niši leidnud. Ta ei ole siin kauge külaline.
Millised on koostöökavad Rakverega?
Aastal 2010 peaksime tähistama Arvo Pärdi 75. sünnipäeva kindlasti ka Rakveres. Missuguse vormi see festival võtab, ei oska mina praegu öelda. Kujutan ette, et kui on tegemist Pärdile pühendatud muusikaüritusega, siis ilma Eesti Filharmoonia Kammerkoorita läbi ei saa, sest Pärdi loomingus on vokaalmuusika väga tähtsal kohal.
Kommenteerige palun kogenud muusikajuhina Tallinna Kammerorkestris ja selle ümber puhkenud konflikti, millesse jõuliselt sekkus Arvo Pärt – mis ja miks toimub?
Olen olnud muusikaasutuse juht 13 aastat. Konflikt on tegelikult juba pikaajaline, atesteerimine ja konkurss on ainult konflikti peegeldus ja pinnavirvendus. Probleem on mänedžmendi ja muusikute omavahelises suhtes. Siin on tehtud vigu mõlemalt poolelt ja laias laastus on see üks suur kommunikatsioonihäire, mis oleks tulnud kuid tagasi ära klaarida, aga on kasvanud ja kasvanud.
Muusikud on emotsionaalsed, see on neile sisse programmeeritud. See, et nendega on raske, on siia töösse sisse kirjutatud. Sellega tuleb mänedžmendil arvestada, aga neid tuleb ka hoida ja armastada.
Oleks ju raske loota, et nad lähevad rõõmsa meelega proovisaali või kontserdile, kui neil on peas miljon küsimust, mis nõuaksid vastust, kommunikatsiooni. Muusikuid ei saa valida selle järgi, kes on kõige leplikum ja kõige parem suhtleja, vaid kes on kõige parem pillimängija. Aga need ei pruugi olla kõige mugavamad inimesed.
Mõistan Arvo Pärdi sekkumist. Tema sümfoonia esiettekanne Eestis pidi toimuma Eri Klasi ja Tallinna Kammerorkestriga. Kui paar nädalat enne seda selgub, et teeb hoopis teine dirigent hoopis teise orkestriga, siis kindlasti on helilooja sellest häiritud. Seda lugu oleks võib-olla tahtnud teha ka ERSO, oleksid tahtnud paljud dirigendid.
Ta usaldas selle Eri Klasile ja Tallinna Kammerorkestrile ja kui nüüd pole kumbagi, et säilinud on ainult kontserdi kuupäev, siis pole mõtet säilitada ka kava.
KONTSERT
Kontsert algab kell 19.
Kavas: Felix Mendelssohn (1809-1847) psalmid.
Cyrillus Kreek (1809-1847) psalmid.
Arvo Pärt (1935) “Da Pacem”.