Eesti Filharmoonia Kammerkoor alustab sel nädalal oma 30. hooaega. Aastaid kestnud tava kohaselt on üks avakontsert ka Haapsalu toomkirikus.
Tänavu augustist on kammerkoori direktor Esper Linnamägi, kes on kammerkooriga seotud 1997. aastast: kaheksa aastat laulja ja kuus aastat produtsendina.
Esper Linnamägi, kuidas on nii kujunenud, et üle maailma tuntud kammerkoor annab Haapsalu toomkirikus paar — tasuta! — kontserti aastas, sh hooaja avakontserdi?
Haapsalus on tore esineda, seal on meeldiv ja soe publik, kes meid hästi vastu võtab. Nii et sümpaatia on mõlemapoolne.
Tänavu jõulude ajal esineme Haapsalu kultuurikeskuses, sest viimased talved on kirikus külm olnud. Nüüd proovime siis selle maja akustika ära.
Kas 30. hooaega alustaval kooril on praegu hea aeg?
Tõepoolest on meil juubelihooaeg, koori sünnipäev on 1. juuli 1981 ja tänavu sai koor 30.
Koori kvaliteet ja võimalused on tõusuteel. Meil on hea publik Eestis ja välismaal, on agentuurid, kes meile esinemisi pakuvad. Meid kutsutakse festivalidele ja kontserdimajadesse.
Eelmise hooaja lõpetasime suvel Lõuna–Prantsusmaal mainekal Aix–en–Provence’i festivalil, kus tegime oma žanrist erinevat muusikat, ooperikoori tööd. Lauljad said juurde palju kogemusi, nägid ja kogesid mitmesuguseid muusikuid, soliste ja dirigente.
Mille poolest erineb juubelihooaeg n–ö tavalisest hooajast?
Iga hooaeg on erinev. Meie hooaeg algas augusti algusest, mil meil oli dirigent Paul Hillieriga kontsert Pariisis. Temaga olime ka sel suvel ooperikoorina festivalil Prantsusmaal.
Kooril on olnud kolm peadirigenti ja juubelihooaeg toob nad kõik koori ette. Praeguse peadirigendi ja kunstilise juhi Daniel Reussi kõrval anname kontserdi koos Tõnu Kaljuste ja Paul Hillieriga. Teeme koostööd ERSOga, ees on välissõidud. Iga kuu toob midagi erilist.
Mida koor suvel tegi, kas puhata jõudsite?
Olime 1,5 kuud Prantsusmaal, Aix–en–Provence’i festivalil oli meil 16 ettekannet. Järgmine suvi toob samuti välissõite.
Üritame ikka anda koorile puhkust, aga eks see sõltu võimalustest ja soovidest meid näha.
Milline on koori argipäev?
Teeme oma tööplaani kuu kaupa, seal on kirjas proovid ja kontserdid. Päeva esimesel poolel on proovid, vajadusel ka orkestriga. Teinekord on päevas koguni mitu proovi. Peale selle kontserdid, välissõidud, salvestused. Hooaja peale tuleb üks–kaks salvestust.
Nii et meie elu on rutiinivaba. Peame ühendama eri kohad, riigid, kellaajad. Kammerkoor peab töötama puhkepäevadel ja riigipühadel.
Pereinimestel on siis päris keeruline oma ja koori elu ühendada.
Tõepoolest, kuigi enamikul on pere ja väikesed lapsed. Vaja on palju kombineerida.
Kui me ei ole Eestist ära, on pere jaoks aega rohkem ning see kompenseerib mõnevõrra reise ja eemalolekut. Siiani ei ole keegi koorist selle pärast küll ära läinud, et ei saa pere– ja kontserdielu ühendada.
Kui püsiv on kammerkoori koosseis?
Koori koosseis on püsiv. Algusest peale ehk 30 aastat on kooris laulnud neli inimest: Tiit Kogerman, Aarne Talvik, Tõnu Tormis ja Kaia Urb. See on omaette vägitükk! Tänapäeva noortel seda võimalust ei pruugi enam olla.
Igal aastal on kuulamised lauljaile, kelle leping on lõppenud või kes ise soovivad kooriga liituda.
Tänapäeval on laulja elukutse ebakindel, pidevalt tuleb ennast vormis hoida, enesearendamine käib igapäevase tööga kaasas, sest on konkurents, uusi inimesi liitub kooriga, laulja leping võidakse üle vaadata.
Ise lahkub koori juurest aastas 1–2 lauljat: kes läheb õppima, kes otsustab soolokarjääri kasuks.
Kuidas kujuneb koori repertuaar?
Eks kooril ole oma standardrepertuaar, aga selle kõrval kujundab repertuaari ka kunstiline juht oma soovi kohaselt.
Külalisdirigendid ja koostöö orkestrite või teiste muusikakollektiividega toovad kaasa oma repertuaari. Soove tuleb ka väljastpoolt, näiteks heliloojailt nagu Pärt, Tormis, Tüür, Tulev — esitame nende loomingut igal pool maailmas.
Nii et repertuaari kujunemine on omaette pusle.
Milline on koori enda lemmikmuusika?
Seda ei oska ma öelda, sest kooris on nii eriilmelised inimesed, igaühel on oma eelistused. Kellele meeldib vanamuusika, kellele barokk. Igal heliloojal on midagi, mis meeldib.
Koor on paindlik repertuaaris. See on meie üks tugevusi, et suudame esitada eripalgelist muusikat, laveerida žanrite vahel. Oleme kaasa teinud ooperiprojekte väga heade dirigentidega, see arendab lauljaid ja teeb hingele head.
Millist muusikat on kõige raskem laulda?
Nüüdismuusikat on raskem laulda, selle helikeelt on raskem õppida, kooskõlad ei ole harmoonilised. Ka barokkmuusikat on raske laulda, aga selle helikeel on kammerkoorile omasem.
Mis koorile muret teeb? Rahapuudus?
Rahaasjade üle pole põhjust nuriseda, Eesti riik, kelle alluvuses oleme, on olnud helde. Saame hakkama.
Aga eks igal organisatsioonil ole oma mured. Meie üks mure on järelkasv. Noortel on praegu palju võimalusi, andekad tegelevad paljude asjadega. Meil on häälerühmi, kus oleks kohe lauljaid vaja: kohe võtaks vastu hea tenori ja kõrgeid naishääli. Neid ei tule palju peale.
Kammerkooril on hea kvaliteet, selle järgi valime lauljaid. Kui on keegi, kes tunneb, et tal on oskused, võib tulla ka kuulamisvälisel ajal ennast näitama.
Igal päeval ja hooajal peab mõtlema, kuidas vee peale jääda. Selle hulgas on koostöö muusikaorganisatsioonidega, et kõik ladusalt toimiks; et programmid oleksid huvitavad. See kõik ei ole suur mure, aga see on asi, millele tuleb mõelda ja millega tuleb tegelda.
Meil on olnud õnne palju ringi käia, Eesti kultuuri ja heliloojaid tutvustada.
Selle kõrval tahame ka Eestis ennast rohkem näidata, leida võimalusi siin rohkem esineda. Sel hooajal on meil näiteks koolides kontserte.
Olete palju saavutanud koor, kas teil on veel üldse kuhugi pürgida?
Et olla jätkusuutlik ja püsima jääda, on alati vaja ette vaadata ja midagi uutmoodi teha. Soovime, et riik aitaks meid edaspidigi, et oleks lauljaid, et oleks dirigent, kes hoiab ja edendab koori.
Praeguse peadirigendi Daniel Reussi leping lõpeb 2014. Uue dirigendi saamine on suur mure ja paras pähkel. Sellele, mis saab edasi, peame juba praegu mõtlema.
Kas on lootust, et Tõnu Kaljuste tuleb ükskord jälle peadirigendiks?
See ei ole välistatud. Kaljuste, kes oli koori peadirigent 20 aastat, viis meie koori tippu.
Järgmine peadirigent aastail 2001–2007 oli inglise muusik Paul Hillier, kes kinnistas Kaljuste ajal saavutatu plaadistuste ja repertuaaripoliitikaga.
Septembrist 2008 tegutseb peadirigendi ja kunstilise juhina hollandi muusik Daniel Reuss, kes hoiab ja arendab eelmiste peadirigentide loodut.