Marianne Pärna

Marianne Pärna (alt) on pärit Loksalt. Ta on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli laulu erialal L. Toomsalu juures. Viimastel aastatel on ta end täiendanud prof. Allan Vurma juures. Õpingute ajal laulis ta Eesti Raadio segakooris, kus töötas kuni koori likvideerimiseni. Marianne on laulnud kaheksa aastat ka Rahvusooper Estonia ooperikooris. 2005. aastal kutsuti teda Eesti Filharmoonia Kammerkoori ette laulma ja alates sellest ajast kuulub ta koori koosseisu.

EFK repertuaaris meeldivad talle paljud teosed, kuid alati uudseina mõjuvad Arvo Pärdi “Kanon pokajanen” ja “Te Deum”. Marianne naudib ka esinemisi solistina, olulisemad soolopartiid on olnud sellistes suurvormides, nagu Bach’i “Johannese passioon“, Vivaldi “Beatus vir”, Pärdi “Miserere“, “Litany”, “Passio” ja “Kanon pokajanen”, Mozarti “Kroonimismissa” ja “Reekviem“, Rahmaninovi “Koguöine jumalateenistus“, Pärdi-Wilsoni “Aadama passioon“, Tõnu Kõrvitsa “Lageda laulud“, Igor Stravinski “Requiem canticles” jm.

Vabal ajal meeldib Mariannele lugeda või jalutada, aga üle kõige armastab ta tantsida ja teha aeroobikat. Ta juhendab ka naisrühma, kellele valmistab ette kavasid koos sobiva muusikaga.

Suurima muusikalise elamuse, mis raputas teda hingepõhjani, sai ta 2005. aastal esinedes Amsterdami kirikus (De Nieuwe Kerk), lauldes esmakordselt Arvo Pärdi “Kanon pokajanenit” Tõnu Kaljuste käe all.