Mai Simson

Mai Simson (koormeister / peadirigendi assistent) on lõpetanud 2013. aastal Tartu Ülikooli matemaatika erialal ning paralleelselt Tartu Heino Elleri nimelise Muusikakooli kooridirigeerimise erialal õpetaja Karin Herne juhendamisel. 2017. aastal omandas ta magistrikraadi cum laude Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Tõnu Kaljuste dirigeerimisklassis. 2022 kaitses ta samas doktorikraadi. Mai Simson on pälvinud Gustav Ernesaksa nimelise õppestipendiumi (2017) ja Tõnu Kaljuste nimelise stipendiumi (2019). 2014. aastal jõudis ta XI üleriigilisel noorte koorijuhtide konkursil finaali.

Eesti Filharmoonia Kammerkooris tegutseb Mai Simson noodikogujuhataja ja peadirigendi assistendina alates 2021 ning koormeistrina alates augustist 2023. Ta töötab dirigendina ka Eesti Rahvusringhäälingu segakoori juures. Varem on ta juhatanud Inseneride Meeskoori, kammernaiskoori Miina, Eesti Noorte Segakoori, EMTA koori, kammerkoori Voces Tallinn jt ning olnud dirigeerimisõppejõud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Koormeistri või dirigendina on ta erinevates projektides dirigeerinud ka Eesti Rahvusmeeskoori, Eesti Filharmoonia Kammerkoori, kammerkoori Voces Tallinn ja Tallinna Kammerorkestrit.

Koormeistrina on ta ette valmistanud erinevaid suurvorme, mille hulka kuuluvad Johann Sebastian Bachi Missa h-moll, „Lutheri missa G-duur“ ja „Magnificat“, Georg Friedrich Händeli „Jefta“, „Theodora“ ja „Messias“, Sergei Rahmaninovi „Koguöine jumalateenistus“, Tigran Mansurjani Reekviem, Ludwig van Beethoveni Missa C-duur, 9. sümfoonia ja „Missa solemnis“, Wolfgang Amadeus Mozarti „Vesperae solennes de confessore“, Arthur Honeggeri „Kuningas Taavet“, Giovanni Pierluigi da Palestrina „Missa papae Marcelli“, Giovanni Battista Pergolesi „Magnificat“, Camille Saint-Saënsi „Jõuluoratoorium“ ning Ottorino Respighi „Lauda per la nativita del Signore“, Rudolf Tobiase „Joonas“, Arvo Pärdi Pärdi „Te Deum“ jt. Lisaks oli Mai Simson Tobiase oratooriumi „Joonas“ originaalpartituuri ja klaviiri toimetaja.