ARMONYA DE TRES MUNDOS: KOLME MAAILMA HARMOONIA

17.–18. sajandi hispaania muusikat

Antonio Martín y Coll - Entrada de clarines

Tomás de Torrejón y Velasco – Loa (ooperist "La púrpura de la rosa", 1701)

Tomás de Torrejón y Velasco – Amor y Marte (ooperist "La púrpura de la rosa")

Antonio Martín y Coll - Chinfonia

Tomás de Torrejón y Velasco – Xácara (ooperist "La púrpura de la rosa")

Lucas Ruiz de Ribayaz y Foncea – Galliardas (kogumikust "Luz y norte", 1677)

Tomás de Torrejón y Velasco – Batalla (ooperist "La púrpura de la rosa")

Vaheaeg

Francisco Valls – Missa Scala Aretina

Eesti Filharmoonia Kammerkoor

Tallinna Kammerorkester

Dirigent ANDREW LAWRENCE-KING

Tomás de Torrejón y Velasco (1644–1728) "La púrpura de la rosa" on esimene Uues Maailmas ette kantud ooper. Esmakordselt kuuldi ja nähti seda Peruu pealinnas Limas aastal 1701. Ooperi libreto põhineb müüdil Veenusest ja Adonisest. Oivalise luulevormis teksti autor on Pedro Calderón de la Barca (1600–1681). Teos sisaldab rikkalikult metafoore ja peeneid vihjeid, on lõhnastatud sensuaalsete ja erootiliste kujunditega ning vürtsitatud elava ja lõbusa tegevustikuga.

Francesco Vallsi (1672–1747) missale nime andnud heksakordi (kuuehelilist rida) Scala Aretina't tuntakse tänapäeval kui mažoorset heliredelit. Varasematel aegadel kasutati vaid kuut noodinime – ut, re, mi, fa, sol, la, mille võttis kasutusele Guido d´Arezzo (Aretina tähendab ladina keeles "Arezzo linnast"). 16. sajandil tarvitati heksakordi tihti cantus firmus'ena. Sellist helirida kasutades asetab Valls oma missa renessansiaegse polüfoonia konservatiivsesse ja intellektuaalsesse maailma. Valls näitab oma meisterlikkust polüfoonilises stiilis, kirjutades 11 täiesti sõltumatut vokaalpartiid, millega aeg-ajalt liituvad kaks viiulit, ning seega tekib 13-häälne polüfoonia.