Antwerpen, Belgia ehk veel väike pingutus

No üleeile andsime kontserdi Amsterdamis ja eile oli tuuri kõrghetk Tilburgis – ikkagi 14m üle merepinna (Antwerpen on +8m ja Haag +1m elik edasi siis allamäge :p ). Paslik vast siiski taustsüsteemina mainida, et Madalmaade kõrgeim punkt on 322m üle merepinna, mis on rohkem kui meie kodumaal, mistap ei peaks ma siin plõksima midagi. Konsterdid toimuvad ladusalt ja kiitvad arvustused avalduvad nii siin kui kodumaa leheveergudel. Veider, et kuigi me alles mõni nädal tagasi käisime ju Antwerpenis (nagu kordi varemgi), kuid linnast endast pole ma ridagi kirjutanud. Siit siis väike tagasivaade ajaloole kuna teekond võtab 2h aega ja bussis on igav.

Ando Verpia nime võis leida juba rooma müntidel, kantsi esmamainimine 7.saj enne Kristuse sündi. “Andoverpis” tähendus keltide keeles “need, kes elavad jõekaldal” (anda tähendamas “vastu”, werpen “tõusev kallas”). Teine selgitus pajatas loo hiiglasest Antigoonist, kes kogus siinsetelt paadimeestelt andamit, kuni tuli noor kangelane, kes karistuseks kaksas ära tema käed ning heitis need jõkke (handwerpen hollandi k “käe-heitmine”). Jõgi Scheldt, mis voolab läbi tänase Antwerpeni, oli igal juhul pikalt piiriks roomlaste ja “tsiviliseerimata” maailma vahel.

Tilburgi kontsertsaal, Tähesõja mõõgad endiselt laes. Foto: A. Ivaste

Edukas sadam aitas kaasa linna suurele arengule alates keskaajast. Suhkru ja vürtsidega hangeldamine, aga ka orjakaubanduse vahendamine tõid sisse suuri rikkusi. Londoni pankureid peeti liiga tühisteks, et nendel lubada avada oma filiaal siin 16.sajandil. Kuldaeg jäi viimati mainitud sajandi esimesse poolde ning sai hoogu maadeavastuste ajastust, mil hispaanlased-portugaallased seilasid oma laevastikega ning milledest õige pea kasvas üle üks tõusva ambitsiooniga väikeriik. Kultuurgi õitses, jõuti näiteks tulemuseni üks maalikunstnik iga 250 inimese kohta. 1568.a tõusid kohalikud Hispaania krooni vastu üles ja 8a hiljem toimus viimaste verine kättemaks, väljendades kujundlikult, mida kõike nad sellest vabadusepüüdlusest ei arvanud. Aasta hiljem 1579.a moodustati Utrechti Liit, millest oli juttu juba varasemas postituses (pealinnana Antwerpen ja millest kujunes lõppeks tänane Holland, ilma vana pealinnata).

Huvitav, et Wikipedia toob välja Antwerpeni madalaima punkti ajas – 1800.a, mil Napoleon tegi oma tükke Euroopas. Linlaste arv kuhtus 40000ni, kuid eks paiga strateegilist tähtsust mõistis temagi. Andis korralduse sadama moderniseerimiseks ja jättis ühele dokile nime Bonaparte, mis senini kasutusel. Kuivõrd aga Waterloo all läks vähe vussi 1815.a (jäädi teiseks), siis viisid plaanid ellu juba järgmised. Teise maailmasõja ajal vabastasid liitlased Antwerpeni juba 1944.a, mil kasutati sadamat peamise sillapeana sõjatehnikale. Sakslased pommitasid linna, kasutades enam V-1 ja V-2 rakette kui kusagil mujal. Täna on Antwerpenis Euroopa suuruselt teine sadam (Rotterdami järel) ning linn on tuntud Euroopa teemantite pealinnana.

Pikaks kisub see kirjutis ja me pole poolel teelgi. Halastan teile. 
h
22.03.24