Meie rändtsirkus veeres täna alla päevasele missioonile linnakesse nimega Greenville. Linn, mis on tuntud kui Ameerika BMX-i pealinn (siinne the biggest), kuivõrd siit on pärit edukaimad ratturid. (BMX on siis põnev jalgratta vigursõit ehk rahvakeeli “üle kivide ja kändude linnamaastikul, kus kände napib ja trepid lokkavad”.)
Tavaliselt läheb mul hulk aega, et töötada läbi linna ajalugu-kultuur-inimesed-põnevad seigad ja siis sellest kokkuvõte teha. Paraku jään täna siinkohal pisut hätta. Greenville’i kõrgelennukama poja nimi on Ma Haide (sünd. George Hatcen), kes on kirjutanud end ajalukku, olles seltsimees Mao ihuarst. Pretty good, but not a cigar..
Ja olgugi, et tänane kontsert tähendas ühe kava lõppu, siis kardan, et esinemise kõrghetkeks jäi armas väike tüdruk teises reas, kes tukkus kaasa võetud padjal õndsat und. Ning tõik, et kuigi plaksutati iga Sviridovi ime vahel (6 lauluga tsükkel), siis kontserdi lõpp jäi esiti ovatsioonita kuni dirigent aplausi sisse juhatas. Tegelikult oli ikka väga soe vastuvõtt publikumi poolt. :)
Aga homme juba Richmond, VA.
Und ja ööd,
Henry out
Greenville, NC 11.02.2017