Gastroleerival artistil jääb külastatud linnakestest pahatihti mulje, mis baseerub ühekülgsel triumviraadil – lennujaam-hotell-kontsertmaja. Mistap läheb talle kangesti korda, kas hotellis on nobe wifi või kui pikk on lennujaama käperdusrada (loe: turvakontrolli saba) ning kas lava taga pakutakse pudelivett. Harva juhtub miskit säärast nagu eile, kus käisin koos ühe lähima sõbraga hambaarsti juures.
“Oo reverend, mu /–/ verevend” laulab kultusbänd Krussis Püksikud (tuntud ka kui Curly Strings ning jah, nende debüütplaadil oli teisi lugusid veel peale selle ühe!) Nende sõnadega annaks kirjeldada meievahelist suhet kolleeg Raineriga. Ta on äraseletamatult alati kohal andmaks head nõu, kui ma ostan taaskordse vinüüli või siis teisalt jälle ära märkimas, kui 10$-vinüüli põlgan ära, aga Star Warsi pildiraamatu eest 2 korda niipalju hõlpsasti välja käin (ja ostan tegelikult teise raamatu veel). Aga kus olid sa siis, kui ma Supermani mütsi ostsin!? Loodan, et seda lõiku mu kodused ei loe..
Igatahes, nagu juba mainisin, võtsime eile koos ette retke hambaarsti juurde Ühendriikides ja võime kinnitada, et hoolimata filmidest nähtust, pulgakomm suure arve sisse siiski ei kuulu. Küll aga oli töö üpriski nobe ja õhkkond väga sõbralik. Võrdlesime riigiti sotsiaalsüsteeme ning tögasime pentsikuid sovjeti töövõtteid, mida ameeriklased oleksid dateerinud vähemalt 3x nii vana mehe suhu kui mu kolleeg. Loo moraal – tehke alati reisikindlustus! Ei tea küll millal, aga kindlasti kunagi peaks raha tagasi saama. Äkki saadetakse lollipop ka. Ma isiklikult ei oleks enne nõus raha vastu võtmagi, kui pulgakommi sellega ühes ei tuleks.
Aga kontserdi tegime ju ka! Valparaisos on USA the biggest [sic] ülikooli kabel. Milline saal ja milline akustika! Senini kõige kergem paik esinemiseks. Publik koosnes rahutust sülelapsest kuni vanuse spektri teise otsani välja. Ilmselt see üks vaba päev (bussis) tagas kooriliikmete korraliku taastumise ning kontserdi esimese poole kallal suudaksid nokkida küll vaid ainult kõige andunumad jälestajad. Teises pooles seevastu juhtus üht-teist.. (Live’i võlud, ütleks Mick Jagger, kui ei meeldi, osta plaat.) Näiteks üks Schnittke number lõppes mitmes paralleelses helistikus üheaegselt, milledest õiged olid vast pooled vaid. Aga las kritiseerivad pigem need, kes ise paremini oskavad ja pealegi, kes säärasusi siin ikka lugeda tahab.
Kirjutan neid ridu tegelikult juba Philadelphia hotellis Pennsylvania osariigis, kuhu me jõudsime 8h bussi/lennureisi tagajärjel, kus ei juhtunud absoluutselt mitte midagi erilist. Homme teen kokkuvõtte Ühendriikide hällist, mida illustreerib ka kõnekate fotodega.
Seniks Eesti Filadelfia Kammerkoori lahingureporter lõpetab. (Joosepi kalambuur)
Henry
Philadelphia, PA 8. veebruar 2017